Bokashi kliid praktikas – kuidas neid kompostimisel õigesti kasutada

Kui bokashi ämber on bokashi kompostimissüsteemi “kest”, siis bokashi kliid on selle süsteemi mootor. Just kliides olevad mikroorganismid panevad käärimise käima ja hoiavad protsessi stabiilsena. Seepärast tasub kliide kasutamist võtta natuke tõsisemalt kui lihtsat soovitust “puista neid biojäätmete peale” – õiged võtted teevad vahe lõhnade, tulemuse ja kogu kasutusmugavuse osas.

Mida bokashi kliid tegelikult teevad?

Bokashi kliides olevad kasulikud mikroorganismid panevad biojäätmed hapnikuvaeses keskkonnas käärima. Kliide roll ei ole jäätmeid kuivatada ega ebameeldivaid lõhnu maskeerida, vaid käivitada kontrollitud fermentatsioon, mis pidurdab kompostris roiskumist ja aitab toitainetel säilida.

See tähendab üht väga praktilist asja: kui kliisid on liiga vähe või neid ei jõua jäätmeteni ühtlaselt, võib kogu ettevõtmine hakata “vales suunas” arenema. Mitte sellepärast, et bokashi oleks meetodina halb, vaid sellepärast, et mikroorganismidel pole lihtsalt piisavalt head stardipositsiooni.

Kui palju bokashi kliisid panna ja kuhu need käivad?

Bokashi toimib kõige paremini kihiti. Biojäätmed lisatakse ämbrisse kihtidena ning iga värske kihi peale puistatakse bokashi kliisid, et mikroorganismid jõuaksid kogu materjalini. See lihtne põhimõte aitab hoida käärimisprotsessi ühtlasena ja vähendab riski, et mass hakkab roiskuma.

Kliide koguse puhul ei ole eesmärk üle pingutada, kuid liiga väikesest kogusest ei pruugi piisata. Praktikas tahad, et kliid kataksid värske kihi õhukese, kuid nähtava kihina. Algajale bokashi kasutajale on hea rusikareegel hoida biojäätmete kihid pigem mõõdukad ja lisada kliisid järjepidevalt iga lisamisega. Ehk kui lisad kompostrisse korraga väga suure koguse biojäätmeid – tee ka kihte rohkem kui 1+1.

Soovitame lisada 20ml bokashi kliisid iga bokashi kompostrisse lisatud 5cm paksuse jäätmekihi peale. Eriti oluline on kliide kogust suurendada siis, kui lisad väga mahlaseid puu- ja juurvilju, samuti liha, kala või muid valgurikkaid ja rasvasemaid toidujääke, sest need vajavad stabiilseks käärimiseks rohkem mikroorganisme.

Liigne kliide kogus ei riku bokashit ära, kuid teeb selle lihtsalt kulukamaks, mistõttu tasub aja jooksul leida kogus, mis sobib sinu jäätmete tüübi ja kompostrisse lisamise sagedusega.

Kuidas bokashi kliisid “tööle aidata” – pressimine ja õhk

Bokashi suurim sõber on vähene õhk. Iga kord, kui lisad jäätmeid ja kliisid, suru mass liigset jõudu kasutamata, kuid siiski korralikult kokku. See võib tunduda tühine samm, kuid just pressimine vähendab õhutaskuid, mis võivad põhjustada halba lõhna ja ebaühtlast käärimist.

Kui sul on harjumus iga väikese õunakoore pärast ämbrit avada, ei tähenda see automaatselt, et bokashi ebaõnnestub – aga see teeb protsessi ebastabiilsemaks. Kliid aitavad olukorda tasakaalustada, kuid parim tulemus tuleb siis, kui lisad jäätmeid pigem korraga ja sulged bokashi kompostri kiiresti.

Niiskus – millal on bokashi kliid su parim abimees ja millal tasub pidurit tõmmata?

Bokashi ämbris peab olema niiskust, sest käärimine vajab seda. Samas liiga märg mass võib tekitada olukorra, kus lõhn läheb hapukast mädanenuks. Siin tulevad kliid mängu kahel moel.

Esiteks annavad kliid mikroorganisme juurde ja aitavad käärimisel taas domineerima hakata. Teiseks on kliid ise kuivem materjal, mis aitab mõnevõrra tasakaalustada väga vesiseid jääke. Kui tead, et su köögijäätmed on tihti märjad, siis kliide koguse kerge suurendamine ja jäätmete väiksemaks lõikamine on kaks kõige lihtsamat sammu, mis muudavad tulemuse kohe paremaks.

See, et kompostrisse tekib palju vedelikku, on bokashi puhul normaalne. Vedelik eraldub peamiselt biojäätmetest endist käärimise ja surve mõjul ning kui see jääb anumasse seisma, võib see häirida käärimisprotsessi tasakaalu. Kuigi bokashi komposter on ehitatud nii, et vedelik koguneb eraldi kambrisse ega ole otseses kontaktis jäätmetega, tuleb see siiski regulaarselt käsitsi välja lasta, et vältida liigset niiskust. Liigne vedelik muudab keskkonna ebasoodsaks ja võib takistada mikroorganismide tööd – biojäätmed peavad olema bokashi kliidega vahetus kontaktis ega tohi liguneda “omas mahlas” sest selliselt hakkavad need mädanema ja kogu protsess kulgeb vastupidises suunas.

Milline bokashi lõhn ja milline hallitus on “õige” ning millal kliide kasutust kohandada?

Edukalt toimiva bokashi kompostri lõhn on enamasti hapukas, meenutades näiteks haputaigent või fermenteeritud köögivilju. Lõhn võib olla intensiivne, kuid see ei tohiks olla terav ega ebameeldiv roiskumisele omane hais.

Kui tekib vänge mädanenud toidujäätmeid meenutav lõhn, on see tavaliselt märk, et midagi kolmest on paigast: liiga palju õhku, liiga vähe kliisid või liiga märg ja ebatasakaalus sisu. Sellisel juhul aitab tihti see, kui lisad järgmise paari täitmise ajal kliisid veidi rohkem, pressid hoolikamalt ja lased bokashi kompostri allosas olevast kraanist vedeliku sagedamini välja. Täiendavalt võid kompostrisse lisada papitükke või näiteks munakarbi, mis edukalt niiskust endasse imab ja protssi paremini kontrolli all hoida aitab.

Kui jäätmete pinnale tekib valge hallitus – pärmi- või vatilaadne kiht, on see bokashis üsna tavaline ja sageli isegi hea märk – see viitab, et mikroobne elu töötab. Kui aga näed tumedat sinakat või musta hallitust ja lõhn on halb, siis on see pigem signaal, et mass on läinud vales suunas ning edaspidi tasub kliide kogust ja õhurežiimi korrigeerida. See ei ole läbikukkumine, vaid õppimise osa.

Tumeda hallitusega bokashi komposti ei ole enam mõistlik edasi kasutada bokashi süsteemis ega mulda viia. Seda ei saa usaldusväärselt „tagasi pöörata“ ning kõige turvalisem on see komposteerida tavapärases kompostis sügavamates kihtides kuiva materjaliga kattes või suunata biojäätmete kogumiskonteinerisse, sõltuvalt olukorrast.

Kliide kasutamine siis, kui bokashi läheb edasi komposti

Kui bokashi ämbri sisu läheb hiljem kompostihunnikusse või aiakompostrisse, annavad kliid lisaväärtuse ka seal. Kääritatud mass on kompostis tegutsevatele aeroobsetele mikroorganismidele kergemini lagundatav, sest fermentatsiooni käigus on orgaaniline materjal juba osaliselt „ette töödeldud”. Seetõttu võib komposti valmimine kiireneda, kui segad bokashi sisu komposti hulka ja katad selle kompostimaterjaliga.

Siin tasub meeles pidada üht detaili: bokashi mass võib alguses olla happeline. Kompostihunnik tasakaalustab seda tavaliselt ise, aga selleks peab bokashi mass olema segatud, mitte jäetud ühe suure kogumina hunniku keskele. Kui sa lisad bokashit komposti etapiti, võid panna igale uuele lisandile ka õhukese kihi tavalist kompostimaterjali peale – kliisid pole selles etapis enam ilmtingimata vaja juurde panna, sest need on oma töö bokashi ämbris juba teinud.

Kliide kasutamine siis, kui bokashi läheb otse mulda

Kui sa kaevad bokashi sisu mulda, siis kliid liiguvad koos sellega. Siin on kliide roll väga tähtis: nad on aidanud jäätmed stabiilselt kääritada, nii et mulda jõuab materjal, mis kohandub mullakeskkonnaga ja muutub mõne aja jooksul taimedele sobilikeks ja kergesti omastavateks toitaineteks.

Oluline on anda bokashi massile mullas aega. Bokashi ei ole koheselt istutusmuld, eriti kui see on värske. Mõistlik on bokashi mulda lisada ja lasta sel paar nädalat rahuneda ning happelisusel neutraliseeruda, enne kui sinna istutad. Kliide kasutus mõjutab siin tulemuse kiirust. Mida ühtlasem ja puhtam on fermentatsioon ämbris, seda sujuvam ja kiirem on üleminek mullas.

Kuidas bokashi kliisid säilitada ja miks see loeb?

Bokashi kliid on elus mikroorganismidega materjal. Kui hoiad neid kuivas, jahedas ja õhkunindlalt suletult, püsib nende toime parem. Kui kliid saavad niiskust ja seisavad lahti, võivad mikroorganismid hakata enne kasutamist “oma elu elama” ja tulemused muutuvad ettearvamatumaks.

Hea klii on lõhnalt kergelt hapukas või neutraalne, mitte kopitanud. Kui kliid ise lõhnavad tugevalt halvasti, ei ole see enam ideaalne stardimaterjal.

Kokkuvõtteks kõige olulisem, mis bokashi kliide kasutamisel meeles pidada

Kui peaksime jätma ühe lihtsa ja töökindla põhimõtte, siis oleks see järgmine: kasuta bokashi kliisid järjepidevalt ja jaota need biojäätmete peale ühtlaselt iga kord, kui lisad midagi kompostrisse, ning hoia anumas nii õhk kui niiskus minimaalsena. Enamik bokashiga tekkivaid probleeme ei tulene sellest, mida kompostrisse pannakse, vaid sellest, kas efektiivsetele mikroorganismidele on loodud sobivad tingimused.

 

Bokashi kompostri ostuga on alustamiseks vajalik kogus bokashi kliisid juba kaasas. Bokashi kompostrite valikuga tutvu SIIN.