Taimede hooldamisel räägitakse sageli väetamisest, tugevdamisest ja kaitsmisest, kuid harva peatutakse sellel, mida need tegelikult tähendavad. Mõisteid kasutatakse läbisegi, kuigi tegelikult tähistavad need erinevaid lähenemisi taimede toetamisel. Segadus tekib sageli sellest, et taimede vajadusi vaadatakse tagantjärele – alles siis, kui kasv on kehv, lehed kolletuvad või kahjurid ilmuvad.
Taim ise ei tee vahet sellel, kas inimene nimetab mingit toodet väetiseks, tugevdajaks või taimekaitsevahendiks. Ta reageerib ainult sellele, kas tema kasvutingimused on tasakaalus või mitte. Selle mõistmine aitab teha rahulikumaid ja teadlikumaid valikuid ning vältida liigset sekkumist.
Väetamine annab taimedele kasvuks vajalikud toitained
Väetamise eesmärk on lihtne: anda mullale tagasi toitained, mida taimed kasvamise käigus kasutavad. Lämmastik, fosfor, kaalium ja mitmed mikroelemendid on taimede ainevahetuseks vajalikud ning kui neid mullas ei ole, ei saa taim ka normaalselt kasvada.
Oluline on aga mõista, et väetis ei tee taime tugevaks. Väetis annab ressursi, kuid taime võime seda ressurssi kasutada sõltub paljudest teistest teguritest, eelkõige juurestiku seisundist ja mulla elujõust. Seetõttu ei lahenda lisaväetamine alati probleemi, kui taim on stressis või juured ei toimi hästi.
Taim ei vaja alati rohkem väetist
Kui taim kasvab aeglaselt, lehed kolletuvad või saagikus väheneb, peetakse põhjuseks sageli toitainete puudust. Tegelikkuses ei tähenda sellised sümptomid alati seda, et mullas oleks väetist liiga vähe. Probleem võib olla hoopis selles, et taim ei suuda olemasolevaid toitaineid omastada.
Liiga märg või tihenenud muld, nõrk juurestik, vähene hapnik mullas või kehv mullaelustik võivad piirata toitainete kättesaadavust isegi siis, kui neid mullas tegelikult leidub. Seetõttu ei anna lisaväetamine alati soovitud tulemust. Mõnikord vajab taim rohkem tuge juurestiku arengule ja kasvukeskkonna tasakaalustamisele kui täiendavaid toitaineid
Taimekaitsevahendid on lahendus kahjurite ja haiguste korral
Taimekaitsevahendid on mõeldud konkreetsete probleemide lahendamiseks: kahjurite või haiguste tõrjeks. Need võivad olla vajalikud ja õigustatud, kuid oma olemuselt on need reaktiivsed meetmed– neid kasutatakse siis, kui tasakaal on juba paigast ära.
Sageli jääb aga märkamata, et kahjurid ja haigused ei teki tühjalt kohalt. Nõrgenenud, stressis või tasakaalust väljas taim on vastuvõtlikum. See ei tähenda, et tugevatel taimedel probleeme kunagi ei tekiks, kuid nende mõju ja ulatus on sageli väiksem.
Taimetugevdajad on juurestiku ja mullaelustiku toetamiseks
Taimede tugevdamine ei tähenda taime „kaitsekilbi” lisamist ega kiirema kasvu sundimist. Tugevdamise mõte on toetada taime loomulikku võimet kasvada ja kohaneda, eelkõige läbi juurestiku ja mulla.
Juured on taime keskne ühenduslüli mullaga. Sealtkaudu liiguvad vesi ja toitained ning seal toimub suur osa taime stressitaluvust mõjutavatest protsessidest. Kui juurestik on hästi arenenud ja muld elujõuline, saab taim paremini hakkama nii toitainete omastamise kui ka keskkonnamuutustega. Siin tulevadki mängu taimetugevdajad, kui ennetav ja toetav lähenemine taimekasvatuses.
Mullaelustiku roll taime tervises
Taime tervis ei sõltu ainult sellest, mida mullale lisatakse, vaid ka sellest, mis mullas juba toimub. Mullaelustiku moodustavad bakterid, seened, vihmaussid ja paljud teised organismid, kes osalevad orgaanilise aine lagundamises ning toitainete muutmises taimedele kättesaadavaks.
Terve mullaelustik aitab parandada mulla struktuuri, toetada juurestiku arengut ja muuta toitainete kasutamise tõhusamaks. Seetõttu pööratakse tänapäevases aianduses üha rohkem tähelepanu mitte ainult väetamisele, vaid ka mulla bioloogilise aktiivsuse toetamisele. Kui mullaelustik toimib hästi, saavad taimed kasutada olemasolevaid ressursse tõhusamalt ning tulla paremini toime ka erinevate keskkonnastressidega.
Mida taimed vajavad, et kasvada terveks ja tugevaks?
Sageli püütakse taimede hoolduses leida ühte „õiget” lahendust – kas väetist, pritsimist või mingit universaalset toodet. Tegelikkuses toimivad taimed süsteemselt. Kui üks osa on tasakaalust väljas, ei pruugi teise osa tugevdamine anda soovitud tulemust.
Väetis ilma toimiva juurestikuta ei pruugi olla tõhus. Kaitsevahend ei muuda taime tugevamaks ja tugevdamine ei asenda toitaineid. Tulemus sünnib siis, kui need rollid on selgelt eristatud ja teadlikult kombineeritud.
Erinevad taimetugevdajadki aitavad toetada taime erinevates kasvufaasides. Näiteks on Multikraft tootesarjas eraldi efektiivsete mikroorganismidega lahendused juurestiku, rohelise kasvu ja õitsemise toetamiseks.
- Multikraft Roots on suunatud juurestiku arengule ja aktiivse mullaelu toetamisele;
- Multikraft Plants aitab tugevdada lehti ja varsi ning toetada köögiviljade ja maitsetaimede saagikust;
- Multikraft Flowers on mõeldud õistaimede toetamiseks, aidates kaasa rikkalikumale õitsemisele ja intensiivsematele õievärvidele.
Kõigi nende toodete ühine eesmärk ei ole asendada väetamist või taimekaitset, vaid toetada taime loomulikke kasvuprotsesse ning vastupanuvõimet.
Taimed tahavad teadlikku hoolt
Taimed ei vaja pidevat sekkumist, vaid tasakaalu. Kui mõista väetamise, tugevdamise ja kaitsmise erinevaid rolle, muutub ka taimede hooldamine teadlikumaks.
Tugev taim ei ole see, mida on kõige rohkem „aidatud”, vaid see, millel on olnud võimalus areneda toimiva juurestiku, aktiivse mullaelustiku ja tasakaalustatud kasvutingimuste koosmõjus.
Korduma kippuvad küsimused taimede väetamise, tugevdamise ja kaitsmise kohta
Kas taimetugevdaja asendab väetist?
Ei. Väetise ülesanne on varustada mulda toitainetega. Taimetugevdaja eesmärk on toetada taime kasvuprotsesse, juurestikku ja mullaelustikku.
Kas taimetugevdaja kaitseb kahjurite eest?
Taimetugevdajad ei ole taimekaitsevahendid ega hävita kahjureid. Nende eesmärk on toetada taime loomulikku elujõudu ja stressitaluvust.
Millal kasutada taimetugevdajaid?
Taimetugevdajaid kasutatakse sageli külvi- ja istutusperioodil, juurdumise toetamiseks, aktiivse kasvu ajal ning pärast ümberistutamist või muid stressiolukordi.
Miks on mullaelustik taimede jaoks oluline?
Mullaelustik aitab muuta orgaanilist ainet ja toitaineid taimedele kättesaadavaks. See mõjutab otseselt juurestiku arengut, toitainete omastamist ja taime üldist elujõudu.
Kas tugev taim vajab vähem taimekaitset?
Tugev taim ei ole haiguste ja kahjurite suhtes immuunne, kuid tasakaalustatud kasvutingimustes kasvavad taimed on sageli vastupidavamad ning probleemide mõju võib olla väiksem.
Toeta oma taimi efektiivsete mikroorganismidega ja vali oma taimedele sobivad Multikraft taimetugevdajad .