Komposti tähtsus aias

Oleme seni rääkinud kodusest kompostimisest ja pakkunud lahenduseks biojäätmete kompostreid, mida mugavalt köögis hoida saab. Vähem oleme rääkinud sellest, miks üldse kompostida?! Nüüd, Rahvusvahelise kompostimise teadlikkuse suurendamise nädala raames, on paslik meil seda teha ja selgitada, kuidas kompost parandab aiamulda - selle füüsikalist, keemilist ja bioloogilist struktuuri.

Kvaliteetne kompost on edukas aiapidamises võtmetähtsusega ja seda peetakse tihti enamaks kui lihtsalt mullaparanduseks. Tegemist on kõige käepärasema lahendusega enamikele aiamullaga seotud probleemidele. Üllataval kombel võib kompost aiamulla struktuuri muuta kahes suunas. Kui aiamuld on liiga savine, siis kompost parandab mulla läbilaskvust, võimaldades õhul ja veel kergemini läbi mulla liikuda. Samas, liiga liivase pinnase puhul, aitab kompost selle veepidavust parandada. Seega on õigem öelda, et tegemist pole mitte ainult kõige käepärasema, vaid ka universaalsema lahendusega mullastruktuuri parendamiseks, ja see on ka põhjuseks, miks kompost on aednike silmis kõrges hinnas.

Rääkides komposteerimise bioloogilistest kasuteguritest, tuleks esmalt mainida kasulikke mikroobe. Kompostis on lugematul hulgal elusorganisme, mis toodavad lima, aidates nii mulla osakesi omavahel siduda ja veel ning õhul paremini läbi mulla liikuda. Lisaks aitavad teatud mikroobid vähendada taimehaigusi, teised aga katavad taimejuured seeneniidiga ning nii saavad taimed kasvuks vajalikud toitained sügavamalt kätte.

Kuigi mikroobid on kõige tähtsamad, ei ole nad ainsad kompostis elavad organismid. Komposti lagunedes siseneb aiamulda hulgaliselt putukaid ja vihmausse. Mullas ringi liikudes, aitavad nad seda õhutada, surres aga jäävad nende kehad orgaanilise ainena mullale.

Et enamikele taimedele meeldib neutraalne keskkond, siis on tähtis, et mulla pH oleks 7 ringis. Nii nagu kompost suudab mulla struktuuri kahes suunas muuta, suudab see samamoodi parandada ka mulla pH-d. Ehkki komposteerimise käigus tekivad erinevad happed, siis komposti valmimise ajaks peaks mulla happesus olema peaaegu neutraalne (6,5 ringis). Kui lisada kompost mullale, mõjutab see mulla happesust tugevalt ja muudab selle enda omaga sarnaseks. See tähendab, et aluseline muld muutub happelisemaks ja vastupidi. Lisaks stabiliseerib kompost aiamulla pH-taset ega lase sellel kiiresti muutuda. 

Kompost sisaldab mõningaid esmaseid toitained nagu lämmastik, fosfor ja kaalium. Peale selle võib kompostis leiduda vähesel määral teiseseid toitaineid nagu kaltsium, magneesium ja väävel. Veelgi tähtsam on teadmine, et kompostis leidub selliseid mikrotoitaineid nagu raud, mangaan, vask ja tsink, mis kõik on taimetervise seisukohast väga olulised. Et kompost parandab lisaks ka mulla neelamismahutavust, tähendab see, et muld suudab kinni hoida rohkem toitaineid, mida taimedele pakkuda.

Niisiis on selge, et kompostimine aitab taastada mulla viljakust mitmel eri moel. Kui soovid enne uut hooaega natuke mulda parandada, siis piilu Koduwärk poodi ja vali endale sobiv komposter! Bokashi meetodil valmib kompost võrreldes traditsioonilise kompostimisega poole kiiremini, seega on praegu paras aeg kompostimisega algust teha ja juba sel suvel selle vilju nautida.

Kui sul on Bokashi kompostimise osas küsimusi, siis vaata meie Korduma Kippuvate Küsimuste lehele.