Miks biolagunevad kotid ei kuulu bioprügikasti?

Vaatamata rangetele jäätmeseaduse eeskirjadele ja viimaste aastate mahukale teavitustööle prügisorteerimise osas satuvad kilekotid endiselt liiga sageli orgaanilistesse jäätmete sekka bioprügikonteineritesse. Selline hooletu sorteerimine saastab komposti, suurendab töötlemiskulusid ning seab ohtu kogu orgaaniliste jäätmete ringlussevõtu protsessi. Orgaaniliste jäätmete liigiti kogumisega soovitakse toota kvaliteetset komposti, mis tõstab mullaviljakust ja toetab jätkusuutlikku põllumajandust. Selle eesmärgi saavutamiseks on oluline järgida järjekindlalt jäätmete sorteerimise reegleid ning panna bioprügikastidesse ainult orgaanilisi jäätmeid. 

Sageli jõuavad bioprügikasti koos orgaaniliste jäätmetega ka erinevad kilekotid ja pakendid, sealhulgas nn biolagunevad kotid. Nende nimetus tekitab arusaama, justkui oleks tegemist keskkonnasõbraliku ja sobiva lahendusega biojäätmete kogumiseks. Tegelikkuses ei ole biolagunev alati võrdne kompostitavaga ning vale materjal bioprügi hulgas võib kogu väärtusliku ringlussevõtu protsessi hoopis kahjustada.

Plastiprobleem ei ole teoreetiline, vaid väga konkreetne

National Geographicu 2024. aasta veebruaris avaldatud andmetel toodeti pool kogu plastist just viimase 20 aasta jooksul, kasvades eksponentsiaalselt 2,3 miljonilt tonnilt 1950. aastal 448 miljoni tonnini 2015. aastaks. Prognooside kohaselt kahekordistub plastitoodang aastaks 2050. See kasv ei ole abstraktne statistika, vaid peegeldub otseselt jäätmevoogudes, millega peame igapäevaselt toime tulema.

Samuti on murettekitav, et ühekordselt kasutatav plast moodustab ligikaudu 40% kogu aastas toodetud plastist. Paljude nende kilekottide ja toidümbriste eluiga on vaid minuteid või tunde, kuid nende tootmine nõuab tohutul hulgal naftat, suurendades kasvuhoonegaaside heitkoguseid ja kiirendades looduslike elupaikade hävitamist.

Keskkonda sattunud plastkotid võivad püsida sadu aastaid. Meredes ja ookeanides kujutavad need surmavat ohtu mereloomadele ja -lindudele, kes peavad neid toiduks või takerduvad neisse. Plastid liiguvad toiduahelas edasi ning jõuavad lõpuks ka meie toidulauale mereandide kaudu. See paneb paratamatult kulmu kergitama: kas me tõesti tahame sellest hävitavast loost osa saada?

Biolagunev ei tähenda automaatselt kompostitavat

Just plastiprobleemi taustal on paljud tarbijad pöördunud biojäätmete sorteerimisel biolagunevate kottide poole, uskudes, et need on keskkonnale ohutum alternatiiv. Paraku on see üks suurimaid segadust tekitavaid mõisteid jäätmete maailmas.

Biolagunev materjal tähendab, et see võib aja jooksul mikroorganismide toimel laguneda. Kuid see ei ütle midagi selle kohta, kus, kui kiiresti ja millistes tingimustes see toimub. Paljud biolagunevad kotid ei lagune biojäätmete töötlemisel piisavalt kiiresti ning võivad jätta järele mikroplasti või muid jääke.

Kompostitav kott on seevastu mõeldud lagunema kindlates tingimustes ja kindla aja jooksul. Sellised kotid peavad vastama rangetele standarditele ja olema vastavalt sertifitseeritud.

Kompostitavate kottide sertifikaadid – mida need tegelikult tähendavad?

Euroopas on kõige levinum ja ametlikult tunnustatud kompostitavuse standard EN 13432. See standard määrab kindlaks nõuded ja testid, mille alusel saab pakendit või toodet käsitleda kompostitavana. EN 13432 kohaselt peab materjal lagunema tööstuslikes kompostimistingimustes, ei tohi jätta endast maha ohtlikke jääke ning ei tohi kahjustada kompostimisprotsessi ega valmis komposti kvaliteeti.

Oluline on aga mõista, et EN 13432 standard kehtib üksnes tööstusliku kompostimise tingimustes. See sertifikaat ei anna garantiid, et toode laguneb samal viisil koduses kompostis, bioprügikastis või igas biojäätmete käitlusprotsessis. Sertifitseeritud materjali tegelik lagunemine sõltub konkreetse jäätmekäitlusrajatise tehnoloogiast, temperatuurist ja protsessi kestusest.

Eestis kasutatakse biojäätmete töötlemisel erinevaid käitluslahendusi ning kõikides neist ei pruugi olla tagatud samad tingimused, mille alusel EN 13432 standardi testid on läbi viidud. Seetõttu ei saa eeldada, et ka sertifitseeritud kompostitavad kotid lagunevad alati kiiresti ja täielikult Eesti biojäätmete käitlussüsteemis.

Eestis on biojäätmete konteinerisse soovitatav panna lahtised orgaanilised jäätmed, nagu köögi- ja toidujäätmed. Selline kogumisviis aitab hoida biojäätmete voogu võimalikult puhtana ning vähendab riski, et töötlemisse satub materjale, mis ei lagune ettenähtud aja jooksul või jätavad endast jääke. Kuigi kompostitavad kotid on tehniliselt sobivamad kui tavalised plastkotid, ei pruugi need praktikas alati täita oma eesmärki, kui käitlusprotsess ei ole nende lagunemiseks ette nähtud.

Seetõttu on üldine ja ettevaatlik soovitus kasutada bioprügikastis kotte ainult juhul, kui jäätmevedaja või kohalik omavalitsus on selle selgesõnaliselt lubanud. Vastasel juhul aitab biojäätmete kogumine ilma kottideta või paberkotti kasutades hoida komposti kvaliteeti ning vähendada plastilaadsete jääkide sattumist keskkonda.

Miks kotid bioprügi hulgas tekitavad lisaprobleeme?

Lisaks töötlemisprobleemidele tekitavad kotid muret juba koduses kasutuses. Kotti kogutud biojäätmed hoiavad niiskuse enda sees, mis soodustab mädanemist ja ebameeldiva lõhna teket. See on üks peamisi põhjuseid, miks inimesed kogevad, et bioprügikast hakkab haisema isegi siis, kui seda regulaarselt tühjendatakse.

Kotid muudavad ka jäätmete sorteerimise kontrolli keerulisemaks. Jäätmekäitluses ei ole alati võimalik kiiresti eristada, kas tegemist on sobiva materjaliga või mitte, mistõttu eemaldatakse sageli kogu kott koos sisuga, mis tähendab väärtusliku orgaanilise materjali kaotust.

Kuidas biojäätmeid siis õigesti koguda?

Kõige kindlam ja universaalsem lahendus on koguda biojäätmeid ilma kottideta. See aitab:

• hoida biojäätmete kvaliteeti,
• vähendada töötlemiskulusid,
• vältida plastireostust,
• ning toetada komposti ja biogaasi tootmist.

Lahtiselt kogutud biojäätmed toimivad kõige paremini koos prügikastiga, mis on loodud just biojäätmete jaoks – sellisega, mida on lihtne puhastada ja mis ei soodusta liigse niiskuse kogunemist. Konkreetset lahendust otsides - näiteks Daily biojäätmete prügikast ei nõua täiendavalt koti kasutamist.

Väike muutus, suur mõju

Biolagunevad kotid ei kuulu bioprügikasti mitte pahatahtlikkuse, vaid süsteemi toimimise pärast. Mida puhtam on biojäätmete voog, seda suurem on selle väärtus ringluses. Õiged harjumused kodus mõjutavad otseselt seda, kas orgaanilistest jäätmetest saab kvaliteetne ressurss või lihtsalt probleemne jäätmemass.

Kui biojäätmete kogumine on läbimõeldud ja lihtne, muutub ka sorteerimine loomulikuks osaks igapäevaelust – mitte kohustuseks, vaid mõistlikuks valikuks.

 

Loe ka blogipostitust: "Miks biojäätmete prügikast hakkab haisema – ja kuidas seda vältida?"