Enamik köögijäätmeid kaob meie kodudest üsna märkamatult. Need pannakse prügikotti või bioprügikasti ja viiakse välja, sageli ilma pikemalt mõtlemata, mis neist edasi saab. Prügi justkui kaob – koos võimalusega hoida alles osa väärtusest, mis toidus algselt olemas oli. Kuigi biojäätmete eraldi kogumine on oluline samm, jääb see toidujäätmete puhul sageli süsteemiks, kus vastutus lõpeb köögiuksel.
Bokashi kliide kasutamine nihutab seda piiri veidi edasi. Mitte radikaalse elustiilimuutusena, vaid väikese igapäevase nihkena, kus köögijäätmeid ei käsitleta enam ainult kui midagi, millest tuleb vabaneda. Tänu bokashi kliidele muutuvad toidujäätmed materjaliks, millel on järgmine roll – isegi siis, kui see roll on tagasihoidlik ja toimub vaikselt, näiteks lillepotis. Bokashi kliid muudavad toidujäätmed köögikompostris kompostimassiks ilma ebameeldiva lõhnata ja kärbesteta.
Biojäätmed ei ole probleem, vaid võimalus luua elusat mulda
Toidujäätmed ise ei ole oma olemuselt probleem. Probleem tekib siis, kui orgaaniline materjal hakkab lagunema kontrollimatult, hapniku ja niiskuse koosmõjus. Sellisel juhul tekivad ebameeldivad lõhnad ning suur osa toitainetest kaob biojäätmetest juba enne, kui materjal üldse mullani jõuab. See on loomulik protsess, kuid see ei ole eriti säästlik.
Bokashi süsteemi keskmes on spetsiaalne õhukindel köögikomposter, kuhu kogutakse igapäevased toidujäätmed. Iga lisatud jäätmekihi peale puistatakse bokashi kliisid, mis sisaldavad kasulikke mikroorganisme. Suletud keskkonnas algab käärimisprotsess, mis erineb tavapärasest komposteerumisest ning aitab säilitada orgaanilise aine väärtuslikke omadusi.
Bokashi kliide lisamisega välditakse kompostris mädanemist, ebameeldivaid lõhnu ning kärbseid. Mädanemise asemel toimub käärimine ehk fermenteerumine, mis loob happelisema ja stabiilsema keskkonna. See ei tähenda, et biojäätmed muutuksid kohe mullaks, vaid et nad läbivad vahepealse etapi, kus orgaaniline aine säilib paremini ja on hiljem mullas taimedele kergemini omastatav.
Bokashi kompostris valmib kääritatud kompostialus, milles on säilinud suur osa orgaanilisest ainest ja toitainetest ning mis sisaldab rohkelt kasulike mikroorganismide tegevuse tulemusel tekkinud ühendeid. Mulda segatuna laguneb see kiiresti edasi ning toetab mullaelustiku arengut.
Kuidas biojäätmed mullaks muutuvad?
Oluline on mõista, et bokashi ei ole lõpp-punkt, vaid vaheetapp biojäätmete muutumisel mullaks. Fermenteeritud toidujäätmed vajavad kokkupuudet mullaga, et protsess saaks lõpule jõuda. Just mullas võtavad töö üle bakterid, seened, vihmaussid ja teised lagundajad, kes muudavad orgaanilise aine järk-järgult mulla osaks ning vabastavad selles sisalduvad toitained taimedele kättesaadavasse vormi.
Bokashi kliid ei loo mulda ega asenda seda. Bokashi kliide roll on aidata säilitada orgaanilist ainet ja selles peituvaid toitaineid kuni hetkeni, mil mullaelustik saab need uuesti ringlusse võtta. See võib toimuda peenramaal, aiakastis, kompostihunnikus või suuremas lillepotis. Oluline ei ole koht, vaid see, et väärtuslik orgaaniline aine ei katkestaks oma teekonda prügikotis, vaid jõuaks tagasi sinna, kust uus elu algab – mulda.
Praktikas tähendab see seda, et kui bokashi komposter on täitunud ja käärimisprotsess lõppenud, tuleb fermenteeritud mass segada mullaga. Seda võib teha peenramaal, aiakastis, kasvuhoones või suuremas lillepotis. Enamasti kaevatakse bokashi mass umbes 15–20 sentimeetri sügavusele mulda ning kaetakse mullakihiga.
Seejärel vajab materjal veel paar nädalat aega, et mullaelustik saaks lagundamisprotsessi lõpule viia. Selle aja jooksul muutub algselt äratuntav toidujäätmete mass järk-järgult mulla osaks. Mida aktiivsem on mullaelustik ja soojemad tingimused, seda kiiremini protsess kulgeb. Ja ehkki paari nädalaga ei lagune käärinud toidujäätmed mullas veel lõplikult, on bokashi kompostiga rikastatud muld juba istutamiseks ja külvamiseks valmis.
Ka üks potitaim võib olla piisav põhjus, et toidujäätmetest ise mulda teha
Sageli seostatakse kompostimist suure aia või aktiivse köögiviljakasvatusega. Tegelikult ei eelda bokashi kompostimine ei peenraid ega aiamaad. Piisab ka ühest potitaimest, rõdukastist või väikesest mullapinnast, kus fermenteeritud toidujäätmed mullaks saavad muutuda.
See teeb bokashi kompostimise võimalikuks ka neile, kes elavad korteris või linnas, kus traditsiooniline kompostimine ei ole võimalik. Fermenteeritud mass ei vaja tingimata peenramaad ega suurt aeda – selle saab segada ka suurema lillepoti, rõdukasti või muu mullaga täidetud istutusnõu sisse. Nii on võimalik suunata vähemalt osa köögis tekkivatest biojäätmetest tagasi looduslikku aineringesse ka piiratud ruumis. Sellest, kuidas korteris kompostida, tasub lugeda juba eraldi blogis.
Bokashi kliid hoiavad biojäätmed ringluses lihtsalt ja mugavalt
Bokashi kliide kasutamine muudab viisi, kuidas me biojäätmeid näeme. Selle asemel, et väärtuslikud toidujäätmed lõpetaksid oma teekonna prügikastis, saab sellest osa protsessist, mis aitab luua uut mulda ja toetada mullaelustikku.
Bokashi süsteemi tugevus peitub selle lihtsuses. Mõne igapäevase liigutusega saab köögis tekkivad toidujäätmed suunata tagasi looduslikku aineringesse ilma ebameeldiva lõhna, kärbeste või suure kompostihunnikuta. See teeb kompostimise võimalikuks ka seal, kus ruumi on vähe ja tavapärane kompostimine ei ole praktiline.
Kui biojäätmed jõuavad tagasi mulda, ei kao neis peitunud väärtus lihtsalt ära. Toitained, orgaaniline aine ja mikroorganismide töö saavad jätkuda uues vormis. Just selles peitubki bokashi idee – aidata looduslikul ringel jätkuda võimalikult lihtsal ja loomulikul viisil.
Bokashi kliisid kasuta koos Bokashi kompostriga ning muuda köögis tekkivad biojäätmed väärtuslikuks kompostimassiks. Nii püsivad orgaaniline aine ja toitained ringluses ning jõuavad tagasi mulda – olgu selleks aed, aiakast või potitaim.
Väldi kompostimise vigu ja loe ka blogipostitust "Bokashi kliid praktikas – kuidas neid kompostimisel õigesti kasutada”
