Komposti kiirendamine: 10 praktilist nippi

Kompostimine on üks lihtsamaid viise, kuidas vähendada biojäätmeid ja toota samal ajal väärtuslikku mulda. Ometi küsitakse väga sageli: miks kompost ei valmi? Miks hunnik seisab kuude kaupa muutumatuna, haiseb või muutub liiga märjaks?

Komposti kiirendamine ei tähenda imelahendust, vaid õigete tingimuste loomist. Kui soovid, et kompost valmiks kiiremini, on võimalik saavutada ka kiirkompost täiesti loomulikul viisil – toetades mikroorganismide tööd. Just nemad juhivad lagunemisprotsessi ning nende aktiivsus sõltub õhust, niiskusest, temperatuurist ja toitainete tasakaalust. Kui need tegurid on paigas, muutub kompostimine märgatavalt kiiremaks ja kulgeb sujuvamalt.

Allpool vaatame praktiliselt ja ausalt, kuidas kiirendada komposti valmimist nii aias kui ka köögis, sõltumata sellest, kas kasutad klassikalist kompostikasti, termokompostrit, trummelkompostrit, bokashi kompostrit või ussikompostrit (vermikompostrit).

Miks kompost ei valmi?

Enamasti on põhjus lihtne: tasakaal on paigast ära. Liiga palju rohelisi köögijäätmeid muudab massi märjaks ja hapnikuvaeseks. Liiga palju kuiva materjali aeglustab lagunemist. Mõnikord on kompost lihtsalt liiga külm või teinekord liiga tihke.

Kompost ei teki kiirustades, vaid õigesti tegutsedes. Järgnevad nipid aitavad protsessi loomulikult kiirendada.

10 nippi komposti kiirendamiseks

1. Hoia paigas „rohelise ja pruuni" tasakaal

Rohelised jäätmed (köögiviljajäägid, muruniide) sisaldavad lämmastikku. Pruun materjal (lehed, oksapurud, papp) annab süsinikku. Kui rohelisi on liiga palju, hakkab kompost haisema; kui pruuni on ülekaalus, aeglustub lagunemine. Hea rusikareegel on hoida suhe umbes 1:2 ehk üks osa rohelisi jäätmeid ja kaks osa pruuni materjali mahu järgi. Praktikas tähendab see, et iga lisatud köögijäätmete ämbritäie kohta võiks kompostrisse panna umbes kaks ämbritäit kuiva lehe- või oksapuru.

See kehtib nii klassikalise kompostikasti, termokompostri kui trummelkompostri ehk kõigi aiakompostrite puhul. Täpse nimekirja sobivast ja mittesobivast materjalist leiad meie juhendist: mida tohib kompostrisse panna.

2. Haki biojäätmed väiksemaks

Mida väiksemateks tükkideks biojäätmed hakid, seda kiiremini saavad mikroorganismid neid lagundama hakata. Põhjus on lihtne: väiksematel tükkidel on suurem pindala, mille kaudu bakterid ja seened saavad orgaanilist materjali lagundada.

See reegel kehtib aiakompostis kui ka köögikompostris – näiteks suured kapsalehed või pikad varred tasub enne kompostrisse panekut väiksemaks lõigata. Peenem struktuur tähendab kiiremat komposti valmimist.

3. Taga piisav õhutus (bokashi puhul vastupidi)

Kompostimine on enamasti aeroobne protsess – see tähendab, et lagunemine vajab hapnikku. Kui kompostris pole piisavalt õhku, muutub mass tihkeks, lagunemine aeglustub ning kompost võib hakata haisema.

Kompostris olevaid biojäätmeid tasub seetõttu aeg-ajalt läbi segada või kihte õhemalt laduda. Trummelkomposter teeb selle eriti lihtsaks, sest pööramine segab materjali ühtlaselt ja toob massi sisse rohkem õhku.

Bokashi köögikompostri puhul kehtib aga vastupidine reegel. Bokashi ei ole tavaline lagunemine, vaid anaeroobne kääritamine, mis toimub ilma hapnikuta. Seetõttu on oluline biojäätmed kompostris korralikult kokku suruda, liigne õhk välja pressida ning hoida kompostri kaas tihedalt suletuna. Hapnikuvaene keskkond aitab bokashi protsessil kiiresti ja lõhnavabalt toimida.

4. Hoia niiskus nagu „väljaväänatud käsn"

Komposti valmimine sõltub otseselt niiskusest. Liiga kuiv kompost seisab paigal, sest mikroorganismid ei suuda ilma veeta aktiivselt töötada. Liiga märg kompost aga muutub hapnikuvaeseks, lagunemine aeglustub ning võib tekkida ebameeldiv lõhn. Õige niiskus on selline, et mass tundub käega katsudes niiske, kuid vett ei tilgu.

Termokompostris on niiskuse jälgimine eriti oluline, sest seal tõuseb temperatuur kõrgemaks ja kuivamine toimub kiiremini. Ussikompostris aga tasub eriti jälgida, et mass ei muutuks läbimärjaks, sest ussid vajavad õhulist keskkonda.

5. Lisa materjali mõõdukalt ja järjepidevalt

Komposti kiirendamine ei tähenda, et kompostrisse tuleks korraga võimalikult palju jäätmeid lisada. Liigne kogus – eriti rohelisi köögijäätmeid – võib muuta massi liiga tihedaks ja hapnikuvaeseks ning protsess aeglustub. Palju paremini toimib mõõdukas ja järjepidev lisamine. Kui iga uus kiht on tasakaalus ning segatud pruuni materjaliga, püsib lagunemine ühtlasem ja kiirem.

See on eriti oluline ussikompostris, kus liiga suur toidukogus hakkab enne usside tööle asumist roiskuma. Samuti võib trummelkompostris korraga lisatud suur märg mass muuta kogu sisu raskeks ja õhuvaeseks.

Ühtlane rütm ja õiged kogused aitavad hoida kompostiprotsessi stabiilsena ning kiirendavad valmimist rohkem kui juhuslikud „suured laadungid".

6. Tõsta temperatuuri õigesti

Kompostimine toimub kõige kiiremini siis, kui mikroorganismidel on piisavalt soojust. Aktiivne lagunemine algab tavaliselt umbes 15–20 °C juures ning kõige intensiivsem kompostimine toimub soojemas, umbes 40–60 °C vahemikus. Just seetõttu valmib kompost kõige paremini kevadel ja suvel.

Soojus tekib kompostris loomulikult siis, kui materjali on piisavalt ja see on tasakaalus. Väike kogus jäätmeid ei suuda temperatuuri tõsta, samas kui liiga märg ja tihke mass võib protsessi hoopis pidurdada, sest õhku jääb väheks.

Eesti talvel aeglustub kompostimine paratamatult, sest külmaga mikroorganismide töö peaaegu peatub. See on täiesti normaalne – mikroorganismid uinuvad ja protsess jääb pausile kuni kevadise soojenemiseni.

Talvisel ajal aitab kompostimist elavdada termokomposter, kompostihunniku katmine ning kuivade ja roheliste materjalide tasakaal. Köögis on hea alternatiiv bokashi komposter, mis võimaldab biojäätmeid töödelda aastaringselt sõltumata välistemperatuurist. Bokashi köögikompostris käärinud massi lisamine aiakompostrisse aitab ka külmal ajal välikompostris temperatuuri tõsta ning kompostimist elavdada.

7. Kasuta mikroorganismide abi

Komposti kiirendamine on sisuliselt mikroobide töö toetamine. Kui looduslik bakterikooslus on nõrk või kompost seisab, võib abi olla spetsiaalsest kompostikiirendist, mis lisab aktiivseid mikroorganisme ja ensüüme. Näiteks vedelal kujul kompostikiirendi aitab käivitada lagunemise aiakompostis, eriti kevadel või jahedamal perioodil.

Oluline on mõista, et sellised tooted ei asenda tasakaalu, vaid toetavad juba õigesti toimivat süsteemi.

8. Kiirenda köögikomposti bokashi meetodiga

Bokashi komposter töötab teistsugusel põhimõttel kui klassikaline kompost. Seal toimub anaeroobne kääritamine, mitte tavaline lagunemine. See tähendab, et protsess on kiirem ja lõhnavabam, kui kasutada spetsiaalseid mikroorganisme sisaldavaid bokashi kliisid.

Bokashi süsteemis on oluline jäätmeid kihiti pressida ja lisada iga kihi vahele kliisid. Nii tekib eelkompost, mille saab hiljem mulda segada või aiakomposti lisada, et kogu protsessi veelgi kiirendada.

Bokashi kliid sobivad aktivaatorina ka mistahes aiakompostris oleva komposti kiirendamiseks, sest sisaldavad kasulikke mikroorganisme, mis toetavad lagunemisprotsessi.

9. Toeta protsessi EM-lahusega

Efektiivsed mikroorganismid (EM) aitavad stabiliseerida keskkonda ja kiirendada orgaanika lagunemist. EM Active lahus sobib nii komposti niisutamiseks kui ka bokashi protsessi toetamiseks. See võib aidata vähendada ebameeldivaid lõhnu ja parandada mikroobide aktiivsust.

10. Ära unusta kannatlikkust

Isegi kiirkompost vajab aega. Klassikaline aiakompost võib küpseda 6–12 kuud, termokompostris võib see toimuda mõne kuuga ning bokashi eelkompost valmib tavaliselt paari nädalaga, kuid vajab seejärel mulda segamist.

Oluline on mõista, et komposti valmimise kiirus sõltub alati tingimustest. Kui materjal on tasakaalus, kompost saab piisavalt õhku ja niiskust ning mikroorganismidel on sobiv keskkond, toimub lagunemine märksa kiiremini ja ühtlasemalt. Komposti kiirendamine tähendab protsessi optimeerimist, mitte looduse sundimist.

Korduma kippuvad küsimused komposti kiirendamise kohta

Kokkuvõte: kuidas komposti kiirendada õigete võtetega

Olgu sul aias klassikaline kompostikast, soojust hoidev termokomposter või pööratav trummelkomposter – või hoopis köögis bokashi komposter või ussikomposter – põhimõtted on samad: tasakaal, õhutus, niiskus ja aktiivsed mikroorganismid.

Kui kompost ei valmi, ei ole see läbikukkumine, vaid märk, et tingimused vajavad kohendamist. Õigete võtetega on täiesti võimalik saavutada kiirkompost, mis on toitainerikas ja valmis kasutamiseks märksa kiiremini kui tavapäraselt. Nii muutub kompostimine mitte ainult keskkonnasõbralikuks, vaid ka tõeliselt tõhusaks osaks sinu aia või kodu ringmajandusest.

Alustamiseks tutvu meie bokashi kompostrite valikuga.