Mida tohib kompostrisse panna ja mida ei tohi kompostida? Põhjalik juhend eri kompostritüüpide kohta

Kompostimine ei ole lihtsalt aiapidamise trend, vaid praktiline ja keskkonnasäästlik viis biojäätmete vähendamiseks. Eestis on biojäätmete liigiti kogumine muutunud järjest olulisemaks ning paljud koduomanikud eelistavad osa jäätmetest ise kompostida. Kuid enne alustamist tuleb selgeks teha kõige olulisem küsimus: mida kompostrisse panna ja mida ei tohi kompostida?

Vale materjal kompostris võib põhjustada ebameeldivat lõhna, kahjurite teket ja aeglast lagunemist. Õige materjal seevastu kiirendab protsessi ning tulemuseks on toitainerikas kompost, mis parandab mulla struktuuri ja viljakust.

Segadust tekitab see, et vastus ei ole alati universaalne ja sõltub konkreetse kompostri tüübist. Kui oled valiku osas ebakindel, siis aitab sind suunata artikkel Milline komposter valida?, kus on lahti selgitatud kõik kompostrite tüübid ja peamised erinevused. Selles artiklis siin aga vaatame samm-sammult läbi, mida kompostrisse panna erinevate kompostrite puhul ning mida ei tohi kompostida, et kompostimine oleks tõhus, puhas ja probleemivaba.

Aiakompostrid – mida tohib kompostrisse panna aias?

Aiakompostrid on mõeldud eelkõige suuremate koguste bio- ja aiajäätmete lagundamiseks ning sobivad hästi eramajade ja suvilate juurde. Neisse sobivad:

• kuivad lehed
• muruniide
• peenrajäägid
• närtsinud lilled
• väiksemad oksad ja hakitud puit
• väikeses koguses paber ja papp (värvimata, ilma plastkatteta)

Oluline on hoida aiakompostris tasakaalu rohelise ehk niiske ja lämmastikurikka (muru, köögijäätmed) ning pruuni ehk kuiva, süsinikurikka (lehed, oksad, papp) materjali vahel. Kui tasakaal on paigast ära ja kompost liiga märg, hakkab see ebameeldivalt lõhnama ning kahjureid ligi meelitama; kui aga kompost jääb liialt kuivaks, siis see lihtsalt ei lagune.

Aiakompostrid jagunevad kolmeks peamiseks tüübiks: klassikaline kompostikast, termokomposter ja trummelkomposter. Kuigi nende tööpõhimõtted on erinevad, kehtib kõigi puhul üks oluline reegel – see, mida kompostrisse panna tohib, sõltub eelkõige sellest, kui suletud või lahtine süsteem on ning kui hästi see suudab lagunemiseks sobivad tingimused tagada.

Biojäätmed aiakompostris ja seaduse nõuded

Kui soovid lisada aiakompostrisse ka köögi- ja toidujäätmeid, tuleb arvestada Eestis kehtiva seadusega. Eestis reguleerivad kompostimist nii jäätmeseadus kui ka kohalike omavalitsuste jäätmehoolduseeskirjad, mis näevad ette, et toidujäätmeid tohib kompostida vaid kinnises ja kahjurikindlas kompostris - suletud lahenduses, mis ei võimalda ligipääsu närilistele ega lindudele.

Aiakompostrisse sobivad biojäätmetest kõige kindlamalt:

• puu- ja köögiviljakoored
• kohvipaks ja teepuru
• purustatud munakoored

Liha, kala ja piimatooteid ei soovitata aiakompostrisse panna, sest need võivad tekitada lõhna ja meelitada ligi kahjureid.

Termokomposter ja trummelkomposter – erinevused ja võimalused

Termokomposter hoiab paremini soojust ja võimaldab ühtlasemat lagunemist ka jahedamal ajal. See tähendab, et köögijäätmeid saab lisada stabiilsemalt ning protsess on kiirem.

Trummelkomposter võimaldab segu regulaarselt segada, mis parandab õhuringlust. See aitab vältida tihket ja liiga märga massi.

Sisendi poolest jäävad need siiski üsna sarnaseks klassikalisele aiakompostrile – taimne materjal sobib kõige paremini. Kuigi termokomposter ja trummelkomposter on suletud lahendused, siis loomseid ja rasvaseid jäätmeid tasub vältida siingi, sest need tekitavad kompostimisele omast ebameeldivat lõhna ja lagunevad aeglaselt.

Võrreldes klassikalise kompostikastiga talub termokomposter paremini suuremat kogust puu- ja köögiviljajäätmeid, ka väikestes kogustes valmistoidujääke ning mõõdukalt leiva ja saiatükke. Trummelkompostri puhul tasub aga lihtsalt meeles pidada, et kuna kompostri maht on tavaliselt väiksem, võivad suured kogused muruniidet või väga vesised jäätmed muuta segu kiiresti liiga tihedaks ja niiskeks. Seetõttu on parem lisada jäätmeid järk-järgult ning hoida segu õhuline.

Köögijäätmed – millised sobivad millisesse kompostrisse?

Köögikompostrid on mõeldud eelkõige toidujäätmete kompostimiseks siseruumides või olukorras, kus klassikaline aiakomposter ei ole võimalik. Köögikompostrite suur eelis on see, et need võimaldavad biojäätmeid töödelda aastaringselt ning sageli lõhnavabalt.

Köögikompostrid jagunevad kolmeks peamiseks tüübiks: ussikomposter, bokashi komposter ja elektriline komposter. Nende puhul on eriti oluline teada, mida kompostrisse panna ja mida ei tohi kompostida, sest süsteemid töötavad väga erinevalt.

Köögijäätmete puhul on erinevused kõige suuremad. Allpool on kiire võrdlus, millist liiki bioäätmeid erinevatesse kompostritesse panna tohib.

Kiire võrdlus tabelina: mida erinevates kompostrites tohib kompostida?

Jäätmeliik	Aiakomposter	Ussikomposter	Bokashi komposter	Elektriline komposter
Puuvilja- ja köögiviljakoored	✅ Jah	✅ Jah	✅ Jah	✅ Jah
Kohvipaks ja teepuru	✅ Jah	✅ Jah	✅ Jah	✅ Jah
Munakoored	✅ Jah	✅ Jah	✅ Jah	✅ Jah
Munad (toores/keedetud)	⚠️ Pigem mitte	❌ Ei	✅ Jah	❌ Ei
Sai ja leib	⚠️ Väikestes kogustes	❌ Pigem mitte	✅ Jah	⚠️ Väikestes kogustes
Valmistoidud	⚠️ Väikestes kogustes	⚠️ Väikestes kogustes ja mittesoolane	✅ Jah	⚠️ Vastavalt juhistele
Marineeritud toidujäätmed	⚠️ Väikestes kogustes	❌ Ei	⚠️ Mõõdukalt	❌ Ei
Riknenud toit (hallitus)	⚠️ Väikestes kogustes	❌ Pigem mitte	⚠️ Sobib, kui mitte vedel	⚠️ Võib, kui mitte vedel
Liha ja kala	❌ Ei	❌ Ei	✅ Jah	❌ Ei
Kondid	❌ Ei	❌ Ei	⚠️ Jah, lagunevad aeglaselt	❌ Ei
Piimatooted (sh juust)	❌ Ei	❌ Ei	✅ Jah	❌ Ei
Rasvased/õlised toidujäägid	❌ Ei	❌ Ei	⚠️ Mõõdukalt	❌ Ei
Tsitruselised	⚠️ Mõõdukalt	⚠️ Vähe	✅ Jah	✅ Jah
Närtsinud lilled	✅ Jah	✅ Jah	✅ Jah	✅ Jah
Vedelikud (supp, kaste, mahl)	❌ Ei	❌ Ei	❌ Ei	❌ Ei

Mida see võrdlus praktikas tähendab?

Tabelist on näha, et kõige olulisem erinevus ei seisne mitte üksikutes jäätmeliikides, vaid selles, kui palju sinu majapidamises tekib valmistoidujääke, piimatooteid või loomseid jäätmeid.

Ussikomposter – miks osa jäätmeid ei sobi?

Ussikomposter kasutab kompostiusse, kes lagundavad orgaanilist materjali aeroobses keskkonnas. Tegemist on bioloogiliselt tundliku süsteemiga, kus protsessi juhivad elusorganismid.

Ussikompostri puhul on oluline mõista, et ussid ei “söö kõike”, vaid eelistavad pehmet ja taimset materjali, nagu puu- ja köögiviljakoored või kohvipaks, sest need lagunevad kiiresti ega muuda keskkonda järsult.

Probleem tekib siis, kui lisada:

• piimatooteid või liha – need hakkavad lagunema teist tüüpi mikroorganismide abil ning võivad tekitada lõhna ja meelitada kahjureid;
• rasvaseid või õliseid jäätmeid – rasv katab orgaanilise materjali ning aeglustab lagunemist;
• soolaseid ja marineeritud toite – liigne sool häirib usside elutegevust ja muudab keskkonna neile sobimatuks.

Ussikomposter sobib seega majapidamisse, kus köögijäätmed on valdavalt taimset päritolu ja sisend on ühtlane.

Elektriline komposter – piirangud ja tegelik toimimine

Elektriline komposter ei toimi mikroobse lagunemise kaudu, vaid kuivatab ja jahvatab biojäätmed väiksemaks. See tähendab, et seal ei toimu samasugust bioloogilist protsessi nagu teistes süsteemides.

Taimsed jäätmed sobivad hästi, sest need kuivavad kiiresti.

Probleemsed on:

• suured kondid – need ei purune seadmes korralikult;
• vedelikud – need ei kuiva, vaid võivad jääda seadmesse;
• suured rasvakogused – rasv ei lagune, vaid võib tekitada seadmes jääke.

Elektriline komposter sobib mahu vähendamiseks, kuid saadud mass vajab hiljem mullas edasi lagunemist.

Bokashi komposter – miks see võimaldab rohkem?

Bokashi komposter töötab anaeroobse fermentatsiooni põhimõttel õhukindlas anumas. See tähendab, et orgaaniline materjal ei lagune hapniku toimel, vaid fermenteerub mikroorganismide abil.

Just see protsess võimaldab töödelda:

• liha ja kala – need ei hakka roiskuma tavapärasel viisil;
• piimatooteid ja juustu – fermenteerumine ei tekita sama tüüpi lagunemist nagu aiakompostis;
• valmistoidujääke – ka segatoidud ei põhjusta lõhna, kui süsteem on õigesti kasutatud.

Samas ei sobi bokashisse:

• vedelikud – liigne niiskus rikub fermentatsiooniprotsessi;
• suured rasvakogused või vedel õli – need aeglustavad mikroobset tegevust.

Bokashi sobib eriti hästi majapidamisse, kus tekib lisaks koortele ka valmistoidujääke ning soovitakse neid töödelda lõhnavabalt.

Kui otsid lahendust, mis võimaldab kõige laiemat köögijäätmete valikut, tutvu valikuga siin: 👉 bokashi kompostrid

Korduma kippuvad küsimused kompostimise kohta

Kas liha ja kala tohib kompostida?

Klassikalises aiakompostris ja ussikompostris ei soovitata liha ega kala kompostida, sest need võivad tekitada ebameeldivat lõhna ja meelitada ligi kahjureid. Bokashi kompostris on liha ja kala lubatud, kuna fermenteerimine toimub kinnises anumas ning ei põhjusta tavapärast roiskumist. Lisateavet leiad ka artiklist: Kas liha saab kompostida?

Kas piimatooteid ja juustu võib kompostida?

Piimatooted, sh juust, ei sobi tavaliselt aiakomposti ega ussikompostrisse. Bokashi kompostris võib piimatooteid kompostida, kuid vedelaid piimajääke ei tasu lisada suurtes kogustes.

Kas tsitruselisi tohib kompostida?

Tsitruselisi võib kompostida, kuid aiakompostris ja ussikompostris tuleks neid lisada mõõdukalt, sest suur kogus võib muuta keskkonna liiga happeliseks. Bokashi kompostris ei tekita tsitruselised tavaliselt probleeme.

Kas hallitanud või riknenud toit sobib komposti?

Väikeses koguses võib hallitanud toit komposti panna. Bokashi süsteemis on see vähem probleemne, kuid tugevalt vedelaks lagunenud või roiskunud massi tasub vältida.

Kas biolagunevad kotid sobivad komposti?

Enamik biolagunevaid kotte on mõeldud tööstuslikuks kompostimiseks ning ei lagune kodukompostis soovitud viisil. Seetõttu ei tasu neid koduses kompostris kasutada.

Kas puutuhka võib kompostrisse panna?

Puutuhk sobib klassikalisse aiakompostrisse väikestes kogustes, eriti kui soov on happelist mulda aluselisemaks muuta. Komposti ei tohi lisada grilli- või kivisöetuhka, sest need võivad sisaldada lisaaineid ja raskmetalle.

Milline komposter sobib korterisse?

Korterisse sobivad ussikomposter, bokashi komposter ja elektriline komposter. Nende paremaks mõistmiseks on abiks artikkel Komposter korterisse: parimad lahendused köögijäätmete kompostimiseks.

Mida ei tohi kompostida mitte üheski kompostris?

Olenemata sellest, millist tüüpi kompostrit kasutad, on mõned materjalid, mis ei sobi ühtegi süsteemi:

• Lemmikloomade väljaheited
• Plast (sh enamik biolagunevaid plasttooteid kodustes tingimustes)
• Metall ja klaas
• Kemikaalidega saastunud materjal
• Töödeldud puit
• Sigaretikonid
• Suured kogused vedelikke
• Grillituhk ja kivisöetuhk

Need ei lagune looduslikult või võivad komposti saastada.

Kokkuvõte

Küsimusele “mida kompostrisse panna ja mida ei tohi kompostida?” ei ole ühte universaalset vastust. Aiakompostrid sobivad eelkõige haljastusjäätmetele, samas kui köögijäätmete puhul on süsteemide erinevused suuremad. Kui soovid kompostida ka liha, piimatooteid ja valmistoidujääke, on bokashi komposter kõige paindlikum lahendus.

Oluline on siiski valida lahendus, mis sobib sinu kodu ja jäätmete hulga jaoks. Kui sa ei ole veel kindel, milline süsteem oleks parim, loe kindlasti ka juhendit Milline komposter valida?.

Anna tagasisidet

Milline on Sinu kogemus kompostimisega? Kirjuta meile info@koduwark.ee oma kasutuskogemustest kompostritega, põnevatest märkamistest, rõõmudest ja muredest. Sinu mõtted ja praktilised näpunäited aitavad meil olla kasulikumad kõigile lugejatele ja teevad meid tänulikuks.