Hästi toimiv komposter ei tohiks muutuda kärbeste kasvulavaks. Kui kompostris on kärbsed, tekib paratamatult küsimus, miks nad seal on ja kas midagi on valesti.
Meeldivaks me neid igatahes ei pea. Äädikakärbsed toas ja porikärbsed aias on pigem häirivad ning ebameeldivad. Samas ei tähenda nende ilmumine automaatselt seda, et kompost oleks rikutud või et kompostimine oleks ebaõnnestunud.
Tegelikult on putukad loodusliku lagunemisprotsessi osa. Kompostis tegutsevad bakterid, seened ja paljud väiksemad organismid, kes aitavad orgaanilist materjali lagundada. Mõned putukad võivad sellesse protsessi juhuslikult sattuda, kuid kärbeste massiline levik viitab tavaliselt tasakaaluhäirele kompostis.
Kõige sagedamini tähendab see seda, et komposti pinnale on jäänud katmata biojäätmeid, kompost on liiga märg või õhk ei pääse massis piisavalt liikuma. Hea uudis on see, et enamasti on tegemist lihtsasti parandatava probleemiga. Mõne väikese muudatusega saab kompostimise kiiresti jälle tasakaalu viia.
Kui soovid paremini mõista erinevaid kompostimisviise ja valida endale sobiva lahenduse, tasub lugeda ka meie ülevaadet teemal milline komposter valida, kus selgitame erinevate kompostritüüpide toimimist ja kasutamist.
Miks kompostris on kärbsed?
Kõige sagedamini tekivad kärbsed kompostris siis, kui lagunev materjal on putukatele kergesti ligipääsetav. Lõhn, niiskus ja soojus on kolm tegurit, mis kärbseid eriti tugevalt ligi meelitavad.
Suvisel ajal võib probleem tekkida isegi üsna hästi toimivas kompostris, sest kõrgem temperatuur kiirendab nii lagunemist kui ka putukate paljunemist. Kui aga kompostris on kärbsed pidevalt ja suurel hulgal, tasub kompost hoolikalt üle vaadata ja otsida võimalikke põhjuseid.
Katmata toidujäätmed – kõige tavalisem põhjus
Kõige sagedamini tekivad kärbsed kompostris siis, kui värsked biojäätmed jäävad pinnale. Puuviljakoored, köögiviljajäägid ja valmistoidu ülejäägid eraldavad lõhnu, mis meelitavad kärbseid kiiresti kohale.
Lisaks pakuvad sellised jäätmed kärbestele ideaalse koha munemiseks. Mõne päevaga võivad kompostisse ilmuda vastsed, mis tekitab tunde, et probleem on palju suurem, kui see tegelikult on.
Parim lahendus on segada värsked jäätmed alati olemasoleva kompostimassi sisse ja katta need kuiva materjaliga. Kuivad lehed, papp, saepuru või peenestatud oksad aitavad vähendada lõhna ning takistavad kärbestel munemist.
Liigne niiskus ja halb õhutus
Kui kompost muutub liiga märjaks, hakkab lagunemine toimuma hapnikuvaestes tingimustes. Selline keskkond tekitab tugevamat lõhna, mis meelitab kärbseid ja muid putukaid.
Hästi toimiv kompost peaks olema niiske, kuid mitte läbimärg. Sageli võrreldakse õiget komposti kergelt väljapigistatud käsnaga – see on niiske, kuid ei tilgu.
Kui kompostris on kärbsed ja kompostimass tundub tihke või märg, tasub see läbi segada ja lisada kuiva materjali. Samuti tuleks kontrollida, kas kompostri ventilatsiooniavad on avatud ja veenduda, et vihmavesi ei pääseks kompostrisse.
Loomsed jäätmed ja valmistoidu ülejäägid
Tavaline aiakomposter sobib kõige paremini taimsete biojäätmete jaoks. Liha, kala ja piimatooted lagunevad aeglaselt ning tekitavad tugevat lõhna, mis võib meelitada nii kärbseid kui ka närilisi.
Sama kehtib ka suure koguse valmistoidu jääkide kohta. Kui neid lisada kompostisse liiga palju, võib tasakaal kiiresti paigast minna ning tulemuseks on olukord, kus kompostris on kärbsed rohkem kui tavaliselt.
Kui majapidamises tekib palju toidujäätmeid, sealhulgas loomseid jääke, võib olla mõistlik kaaluda bokashi kompostimissüsteemi kasutamist ning köögi- ja aiakompostri kombineerimist. Täpsemalt saad lugeda meie artiklist mida tohib kompostrisse panna.
Miks bokashi köögikomposter ei meelita ligi kärbseid?
Tavaline aiakomposter on avatud süsteem, kus õhk liigub vabalt ja mikroorganismid lagundavad orgaanilist materjali. See tähendab, et putukad võivad vajadusel kompostile ligi pääseda.
Bokashi köögikomposter töötab aga teisel põhimõttel. Seal toimub orgaanilise materjali fermenteerimine õhukindlas anumas, kus kasutatakse protsessi starterina spetsiaalseid mikroorganisme.
Kui bokashit õigesti teha – kompostri kaas on suletud, bokashi kliid lisatud ja käärimisvedelik regulaarselt eemaldatud –, ei levita bokashi ebameeldivat lõhna ega meelita ligi kärbseid isegi siseruumides.
Kui otsid hügieenilist lahendust köögijäätmete töötlemiseks, võid lähemalt tutvuda meie valikuga bokashi kompostrid.
Kuidas kärbseid kompostris ennetada?
Kõige tõhusam lahendus on kahtlemata ennetus. Kompost vajab tasakaalu rohelise ehk niiske materjali ja pruuni ehk kuiva materjali vahel. Kui biojäätmed on kaetud ja kompost piisavalt õhutatud, ei teki tavaliselt ka kärbeste massilist levikut.
Suvisel ajal tasub komposti sagedamini kontrollida. Soojus kiirendab lagunemisprotsessi ning samal ajal tekib aias tavaliselt rohkem värskeid biojäätmeid – muruniidet, umbrohtu ja muid taimseid jääke. Kui sellist materjali lisada korraga palju, muutub kompost kiiresti tihedaks ja niiskeks ning võib hakata eraldama lõhna, mis meelitab kärbseid.
Eriti muruniide võib kompostis kiiresti kokku vajuda ja õhu liikumise takistada. Seetõttu tasub seda segada kuiva materjaliga, näiteks kuivade lehtede, papi või peenestatud okstega. Nii püsib kompost õhurikas ja lagunemine toimub ühtlasemalt.
Mida teha kohe, kui kompostris on kärbsed?
Kui märkad, et kompostris on kärbsed, tasub tegutseda kiiresti – enamasti piisab lihtsatest sammudest:
- Sega kompost põhjalikult läbi, et katkestada kärbeste munemiskohad ja parandada õhuringlust.
- Lisa kuiva „pruuni" materjali (papp, kuivad lehed, saepuru), et vähendada niiskust ja neutraliseerida ebameeldivaid lõhnu.
- Kata kõik värsked jäätmed, ära jäta midagi pinnale.
- Sulge kompostri kaas korralikult.
Tavaliselt väheneb kärbeste hulk juba mõne päeva jooksul, kui tasakaal kompostris on taastatud.
KKK ehk korduma kippuvad küsimused teemal „kärbsed kompostris"
Kas on normaalne, et kompostris on kärbsed?
Mõned üksikud putukad kompostis on täiesti tavapärased. Kompost on looduslik lagunemiskeskkond ja seal võivad tegutseda erinevad organismid. Kui aga kärbseid on kompostris väga palju, viitab see tavaliselt tasakaaluhäirele – näiteks katmata biojäätmetele, liigsele niiskusele või halvale õhutusele.
Kas kärbsed rikuvad komposti?
Ei. Kärbsed ei riku komposti ega muuda seda kasutuskõlbmatuks. Komposti lagundavad peamiselt mikroorganismid – bakterid ja seened – ning suuremad lagundajad, näiteks vihmaussid. Kärbsed ei ole kompostimise jaoks vajalikud, kuid nad võivad kasutada lagunevat orgaanilist materjali toiduks. Nende rohkus viitab tavaliselt sellele, et kompostimistingimused vajavad korrigeerimist.
Kuidas kärbestest kompostris kiiresti lahti saada?
Kõige lihtsam lahendus on kompost läbi segada, et katkestada kärbeste munemiskohad. Seejärel lisa kuiva „pruuni" materjali – näiteks kuivi lehti, pappi või saepuru – ja kata kõik värsked biojäätmed. Kui kompostimassi tasakaal taastada, väheneb kärbeste hulk tavaliselt mõne päeva jooksul.
Kas kompost tuleb ära visata, kui seal on kärbsed?
Enamasti mitte. Kärbeste rohkus tähendab tavaliselt seda, et kompostimistingimused vajavad korrigeerimist. Kui lisada kuiva materjali ja kompost läbi segada, saab protsessi enamasti kiiresti tasakaalu tagasi.
Kas bokashi kompostris võivad olla kärbsed?
Õigesti kasutatud bokashi komposter ei tohiks kärbseid ligi meelitada, sest tegemist on suletud süsteemiga. Kui probleem siiski tekib, on põhjuseks tavaliselt kompostri halb sulgemine, liigne niiskus või bokashi kliide ebapiisav kasutamine.
Kui kompostris on kärbsed, ei tähenda see, et peaksid kompostimisest loobuma. Enamasti piisab väikestest muudatustest, et taastada tasakaal ja hoida kompostimine puhas ning kontrolli all.