Termokomposter: millal valida ja kellele sobib?

Kui sul on aed ja soovid biojäätmetest teha mulda kiiremini kui tavapärase kompostriga, siis oled ilmselt kuulnud sõna termokomposter. Seda nimetatakse sageli ka kiirkomposteriks, sest õigetes tingimustes aitab see kompostil valmida märksa kiiremini.

Aiapidajate seas on termokomposter kujunenud populaarseimaks lahenduseks. Samas ei ole see automaatselt parim valik igasse aeda. Mõne jaoks tähendab see sujuvamat ja korrastatumat kompostimist, teise jaoks võib aga osutuda ebavajalikuks lisakuluks. Just seetõttu tasub enne otsustamist mõista, kuidas termokomposter tegelikult töötab ja millistes tingimustes see kõige paremini toimib.

Selle artikli lõpuks tead täpselt, kas termokomposter on sinu aeda mõistlik valik või tasub vaadata mõnda muud lahendust.

Kiire ülevaade: vali termokomposter kui…

• soovid, et kompost valmiks kiiremini kui tavakompostris
• sul tekib palju aiajäätmeid ja köögijäätmeid
• tahad kompostida ka jahedamal ajal
• eelistad kinnist ja puhtamat lahendust aias
• sul on ruumi kompostrile ja soovid lihtsat hooldust

Ära vali termokomposterit, kui…

• sul tekib väga vähe biojäätmeid või neid tekib ebaregulaarselt
• otsid võimalikult odavat lahendust
• sul pole aega kompostrit regulaarselt segada ja jälgida
• soovid kompostida ainult köögijäätmeid korteris

See ei tähenda, et peaksid kompostimisest loobuma. Lihtsalt termokomposter ei ole igas olukorras parim valik. Kompostreid on erinevaid ning õige lahendus sõltub sellest, kus ja kui palju biojäätmeid sul tekib. Üldiselt jagunevad kompostrid aia- ja köögikomposteriteks ning nende sees on omakorda mitu erinevat varianti, mille eelised ja piirangud tasub enne otsustamist läbi mõelda.

Kui sa ei ole kindel, milline lahendus sinu vajadustega kõige paremini sobib, loe edasi artiklit Milline komposter valida, kus kõik peamised kompostritüübid koos plusside ja miinustega on lahti selgitatud.

Mis on termokomposter ja kuidas see töötab?

Termokomposter on soojust isoleeriv aiakomposter, mille konstruktsioon on loodud hoidma kompostimisprotsessi jaoks vajalikku temperatuuri võimalikult stabiilsena. Enamasti valmistatakse see paksust UV-kindlast plastikust või kahekihilisest materjalist, mille vahel olev õhukiht aitab soojust säilitada. Just see eristab termokompostrit tavalisest lahtisest kompostikastist.

Termokompostri töö põhineb mikroorganismide aktiivsel tegevusel. Kui biojäätmed – näiteks köögijäätmed, lehed ja muruniide – hakkavad lagunema, tekib protsessi käigus soojus. Suletud ja isoleeritud keskkonnas ei pääse see soojus kiiresti välja, mistõttu temperatuur kompostris tõuseb ning lagunemine muutub intensiivsemaks.

Tavalises kompostihunnikus sõltub lagunemise kiirus suuresti välistemperatuurist ja ilmastikutingimustest. Jahedal ajal aeglustub mikroobne tegevus märgatavalt. Termokompostris püsib aga sisetemperatuur kõrgem ka kevadel ja sügisel, mis võimaldab kompostimist pikendada väljapoole suvehooaega.

Optimaalsetes tingimustes – kui materjalide suhe on tasakaalus, mass on piisavalt niiske ja õhuringlus toimib – võib temperatuur termokompostri sees tõusta 50–70 kraadini. Selline soojus kiirendab orgaanilise aine lagunemist ning aitab kompostil valmida märksa kiiremini kui tavalises avatud kompostikastis. Just seetõttu peetakse termokompostrit sageli tõhusamaks lahenduseks neile, kes soovivad komposti saada kasutuskõlblikuks juba ühe hooaja jooksul.

Termokompostri plussid ja miinused

Termokomposter on paljude jaoks mugav ja tõhus aiakomposter, kuid nagu igal lahendusel, on ka sellel oma tugevused ja piirangud. Suurim erinevus võrreldes tavakompostriga seisneb selles, et termokomposter loob kompostimiseks stabiilsemad tingimused ning kiirendab protsessi märgatavalt.

Üks olulisemaid plusse on komposti valmimise kiirus. Õigesti kasutades võib valmis komposti saada juba mõne kuuga, mitte alles aasta või kahe pärast. Kuna termokomposter hoiab soojust paremini sees, tõuseb lagunemise käigus sisetemperatuur kõrgemaks. See ei tähenda ainult kiiremat tulemust, vaid ka puhtamat komposti: kõrgem temperatuur aitab vähendada haigustekitajate hulka ning hävitada suure osa umbrohuseemnetest, mis võib olla eriti oluline siis, kui plaanid komposti kasutada köögiviljapeenardes või kasvuhoones.

Teine oluline eelis on see, et termokomposter võimaldab kompostimist jätkata kauem kui avatud kompostihunnik. Eesti kliimas, kus kevad algab jahedalt ja sügis kestab pikalt, aeglustub tavalises kompostris lagunemine üsna kiiresti. Termokompostris püsib soojus kauem ning protsess võib toimida aktiivselt ka varakevadel ja hilissügisel. Talve kõige külmematel kuudel võib kompostimine siiski suuresti peatuda, kuid isoleeritud komposter aitab vältida täielikku läbikülmumist ning kevadel käivitub lagunemine kiiremini uuesti.

Lisaks hindavad paljud seda, et termokomposter on kinnine ja kompaktne lahendus. See aitab hoida kompostiala korrastatumana, vähendab lõhnariski ning teeb kahjurite ligipääsu keerulisemaks. Seetõttu sobib termokomposter hästi ka väiksematesse aedadesse või tiheasustusaladele, kus soovitakse kompostida võimalikult puhtalt ja märkamatult.

Samas tuleb arvestada, et termokomposter on enamasti kallim investeering ja vajab parema tulemuse saavutamiseks veidi rohkem tähelepanu kui lihtne kompostikast. Seetõttu tasub enne ostmist läbi mõelda, kui palju biojäätmeid majapidamises tegelikult tekib ja millist tulemust kompostimiselt oodatakse.

Termokomposter annab parima efekti siis, kui sinna lisandub regulaarselt orgaanilist materjali ning kompostimass püsib aktiivne. Kui sinna panna liiga palju ühte tüüpi jäätmeid või kui õhuringlus on puudulik, võib mass muutuda liiga märjaks ning hakata ebameeldivalt lõhnama. Kui jäätmeid tekib vaid aeg-ajalt ja kompostrit ei täideta järjepidevalt, ei pruugi sisetemperatuur tõusta piisavalt kõrgele ning kiirkompostri eelis jääb osaliselt kasutamata. Sellisel juhul võib lihtsam aiakomposter olla praktilisem ja kuluefektiivsem valik.

Kellele ja millistel puhkudel sobib termokomposter?

Termokomposter sobib kõige paremini majapidamistele, kus tekib regulaarselt biojäätmeid ning kus soovitakse kompostist kiiresti kasu saada.

See on ideaalne valik, kui:

• sul on keskmise suurusega või suurem aed
• soovid kompostida nii köögijäätmeid kui aiast tulevat rohemassi
• tahad kompostida ka kevadel ja sügisel, kui ilm on jahedam
• hindad korras ja kinnist lahendust, mis ei tõmba loomi ligi

Termokomposter on eriti praktiline, kui kasvatad ise köögivilju ja vajad igal hooajal toitaineterikast mulda.

Millal valida termokomposter vs muud aiakompostrid?

Termokompostri valik sõltub eelkõige sellest, milline on sinu kompostimise eesmärk ja kui kiiresti soovid tulemust saada. Kui soovid lihtsalt aiajäätmeid koguda ning lasta neil aja jooksul loomulikult laguneda, piisab sageli tavalisest kompostikastist või avatud aiakompostrist. See sobib hästi suurematesse aedadesse, kus ruumi on rohkem ja komposti valmimise aeg ei ole määrav.

Termokomposter muutub mõistlikuks valikuks siis, kui kompostimisest saab osa igapäevasest jäätmekäitlusest. Näiteks juhul, kui majapidamises tekib regulaarselt köögijäätmeid ning soovid, et kompost oleks kasutuskõlblik juba järgmise hooaja jooksul. Isoleeritud konstruktsioon aitab hoida temperatuuri stabiilsemana ja kiirendab lagunemist, mistõttu sobib see hästi neile, kes tahavad ühendada nii köögi- kui aiajäätmed ühte süsteemi ja hoida protsessi korrastatuna.

Alternatiivina tasub kaaluda ka trummelkompostrit. Trummelkomposter sobib eelkõige neile, kes soovivad kompostimassi lihtsasti segada, sest pöörlev süsteem võimaldab sisu regulaarselt õhustada ilma käsitsi kaevamata. See võib olla hea lahendus väiksemas aias või kasutajale, kes eelistab aktiivset ja kontrollitud kompostimist. Samas on trummelkompostri maht tavaliselt väiksem ning suuremate jäätmekoguste puhul võib see kiiresti täituda.

Samuti tasub termokomposter valida siis, kui soovid kompostida biojäätmeid tiheasustusalal või sul on väiksem aed, kus on oluline hoida kompostimine võimalikult korrastatud. Toidujäätmete puhul soovitatakse sageli kasutada kinnist kompostrit, sest see aitab vähendada lõhna ja kahjurite riski ning sobib paremini olukordadesse, kus naabrid on lähedal. Lisaks võivad kompostimise täpsemad nõuded sõltuda kohalikust omavalitsusest, mistõttu tasub vajadusel tutvuda ka oma piirkonna jäätmehoolduseeskirjadega.

Kui otsid endale sobivat lahendust, vaata kindlasti meie valikut lehelt kompostrid – sealt leiad erinevad kompostrid nii aeda kui ka köögijäätmete jaoks.

Levinud probleemid ja lahendused

Isegi parim termokomposter võib vahel tekitada küsimusi. Enamasti ei tähenda probleem seda, et komposter ei tööta, vaid et kompostimassi tasakaal vajab korrigeerimist. Õnneks on enamik probleeme lihtsasti lahendatavad, kui jälgid allpool toodud soovitusi.

Kui termokomposter hakkab ebameeldivalt lõhnama, on põhjus tavaliselt liiga märg mass ja vähene õhuringlus. Liigne niiskus tekib sageli siis, kui lisatakse palju köögijäätmeid, kuid vähe kuiva materjali. Lahenduseks lisa kuivi lehti, paberit või hakitud pappi ning sega kompost läbi, et parandada õhustatust.

Kui kompost ei soojene, võib põhjuseks olla liiga väike kogus biojäätmeid või vale tasakaal rohelise ja pruuni materjali vahel. Roheline materjal on lämmastikurikas ja niiskem (näiteks köögijäätmed või värske muruniide), pruun materjal aga süsinikurikas ja kuivem (näiteks kuivad lehed, hakitud oksad või papp). Termokomposter vajab aktiivseks lagunemiseks piisavat massi ja regulaarset lisamist. Kui sisu on liiga vähe, ei teki piisavalt soojust. Sellisel juhul lisa rohkem biojäätmeid korraga, et kompostimass oleks vähemalt poolenisti täidetud. Kui kompost on liiga kuiv, lisa veidi rohelist materjali või niisuta massi kergelt; kui see on liiga märg, tasakaalusta kuivema pruuni materjaliga.

Kärbsed kompostris tekivad enamasti siis, kui värsked köögijäätmed jäävad katmata. Kata need alati kuiva kihiga ning hoia kompostri kaas korralikult suletuna. Kinnine termokomposter aitab kahjurite ligipääsu oluliselt vähendada, kuid korrektne kasutus on siiski oluline.

Kui kompost muutub liiga kuivaks ja lagunemine peatub, lisa veidi vett ning sega mass läbi. Kompost peaks olema niiske nagu kergelt välja väänatud käsn – mitte läbimärg ega tolmkuiv.

Korteris elades: alternatiiv termokompostrile

Kui elad korteris ja kompostid peamiselt köögijäätmeid, ei ole termokomposter praktiline lahendus, sest see eeldab aeda ja välistingimusi. Sellisel juhul tasub vaadata hoopis bokashi kompostreid, mis on mõeldud kasutamiseks siseruumides. Bokashi komposter töötab fermenteerimise põhimõttel, ei vaja õhku ega suurt kompostimassi ning sobib hästi just toidujäätmete käitlemiseks väiksemas majapidamises.

Korduma kippuvad küsimused termokompostri kohta

Kui kaua valmib kompost termokompostris?

Heades tingimustes võib kompost valmida 2–6 kuuga. Täpne aeg sõltub materjalist, niiskusest, õhustatusest ja sellest, kui regulaarselt kompostimassi segatakse. Soojal hooajal ja aktiivse lagunemise korral võib esimese kasutuskõlbliku komposti saada juba ühe suve jooksul.

Mida tohib termokompostrisse panna?

Termokompostrisse sobivad köögiviljajäägid, puulehed, muruniide, kohvipaks, peenestatud oksad ja muu taimne biojääde. Vältida tasub suure koguse liha- ja rasvajäätmete lisamist, sest need võivad põhjustada lõhna ja meelitada ligi kahjureid. Soovitame vaadata põhjalikku tabelit kompostrisse lubatud ning mittesoovitavate biojäätmete kohta, sest sõltuvalt kompostri tüübist on selles osas mõningaid erinevusi

Mida teha, kui tekivad kärbsed?

Kärbeste vältimiseks kata värsked köögijäätmed alati kuiva kihiga (näiteks lehtede või papiga) ja hoia komposter suletuna. Kärbsed tekivad enamasti siis, kui niisket materjali jääb pinnale katmata. Vajadusel sega kompost läbi ja lisa rohkem pruuni materjali, et taastada tasakaal.

Kas termokomposter töötab ka talvel?

Termokomposter töötab kõige aktiivsemalt soojal perioodil, kuid isoleeritud konstruktsioon aitab protsessi jätkata ka jahedamal ajal. Püsivate miinuskraadide korral võib lagunemine ajutiselt aeglustuda või peatuda, kuid kevadel käivitub see kiiremini uuesti kui avatud kompostihunnikus. Seetõttu sobib termokomposter Eesti kliimas paremini hooajapikendusega kompostimiseks.

Kas termokomposter võib hakata haisema?

Jah, kui kompostimass on liiga märg või õhuringlus puudulik, võib tekkida ebameeldiv lõhn. See viitab tavaliselt hapnikupuudusele ja liigniiskusele. Lahendus on komposti segamine, kuiva materjali lisamine ning veendumine, et komposter pole ületäidetud.