Trummelkomposter: plussid ja miinused

trummelkomposter

Kompostimine on üks lihtsamaid viise vähendada olmejäätmeid ja toota oma aiale väärtuslikku huumust. Kui oled uurinud erinevaid lahendusi, oled ilmselt kohanud nimetusi nagu kompostikast, termokomposter ja trummelkomposter. Viimane neist – tuntud ka kui pöörlev komposter – on muutunud populaarseks just tänu lubadusele kiiremast ja mugavamast kompostimisest.

Kui soovid laiemat ülevaadet erinevatest komposteritüüpidest, loe ka meie põhjalikku juhendit milline komposter valida, mis aitab sul sobiva lahenduse leida. Käesolevas blogipostituses keskendume aga ühele konkreetsele lahendusele.

Artikli lõpuks tead, kas trummelkomposter on sinu aeda mõistlik investeering või tasub kaaluda mõnda muud kompostrit.

Kiire ülevaade: kas trummelkomposter sobib sulle?

Vali trummelkomposter, kui…

  • soovid kompostimisprotsessi kiirendada
  • tahad komposti segada lihtsalt ja ilma labidata
  • sul on väike või keskmise suurusega aed
  • kompostid mõõdukas koguses biojäätmeid

Ära vali trummelkompostrit, kui…

  • sinu aias tekib korraga suur kogus muruniidet või sügislehti
  • eelistad võimalikult soodsat lahendust
  • ei saa või ei soovi kompostrit regulaarselt pöörata

Mis on trummelkomposter ja kuidas see töötab?

Trummelkomposter on suletud silindrikujuline anum, mis on paigaldatud raamile ning mida saab ümber oma telje pöörata. Seetõttu kasutatakse selle kohta ka nimetust pöörlev komposter. Erinevalt muust statsionaarsest aiakompostrist ei sega sa sisu käsitsi, vaid keerad trumlit – enamasti käepideme või külgmise ava abil.

Kompostimise protsess ise põhineb samadel bioloogilistel põhimõtetel nagu igas teises kompostris. Mikroorganismid lagundavad orgaanilist materjali – köögiviljajääke, muruniidet, lehti ja muid biojäätmeid – ning selle käigus tekib soojus. Regulaarne segamine tagab parema õhu juurdepääsu, mis kiirendab lagunemist.

Trummelkompostris käib kompostimine üsna lihtsalt. Biojäätmeid lisatakse sinna järk-järgult ja soovitatavalt vaheldumisi "rohelist" ja "pruuni" materjali – niiskemate köögijäätmete ja niidetud muru kõrvale lisatakse kuiva materjali, näiteks lehti või pappi. Seejärel keeratakse trumlit tavaliselt paar korda nädalas, et sisu seguneks ja saaks rohkem õhku. Tänu sellele püsib lagunemine ühtlasem ja kompost võib valmida kiiremini kui täiesti segamata kompostihunnikus.

Trummelkompostri plussid

Kiirem lagunemine

Üks peamisi põhjuseid, miks valitakse trummelkomposter, on kiirem kompostimisprotsess. Regulaarne pööramine tagab hea õhustatuse ning mikroobide aktiivsus on suurem. Soodsates tingimustes võib kompost valmida 6–8 nädalaga, kuigi praktikas sõltub see temperatuurist, niiskusest ja materjalist.

Mugav segamine

Tavalises kompostris tähendab segamine sageli labidaga kaevamist. Pöörlev komposter teeb selle töö lihtsamaks – keerad trumlit ning mass seguneb ise. See on oluline just neile, kes ei soovi füüsiliselt rasket tööd.

Suletud süsteem

Trummelkomposter on kinnine anum, mis aitab vähendada lõhnu ja takistab kahjurite ligipääsu. See on eriti oluline tihedama asustusega piirkondades või väiksemates aedades. Samuti kehtib Eestis jäätmekäitluse nõue, mille kohaselt peab toidujäätmete kompostimine toimuma suletud ja kahjurikindlas kompostris.

Kompaktne lahendus

Võrreldes suure kompostikastiga võtab trummelkomposter vähem ruumi ning näeb sageli visuaalselt korrastatum välja.

Trummelkompostri miinused

Piiratud maht

Üks levinumaid põhjuseid, miks trummelkompostriga ei olda rahul, on selle liiga väike maht. Enamik koduseid trummelkompostreid on mahuga umbes 100–200 liitrit kambri kohta. Suure aia või rohke muruniite korral võib sellest väheks jääda. Kui sul tekib suvel korduvalt mitu kärutäit muruniidet, saab trummelkomposter kiiresti täis ja ei jõua materjaliga sammu pidada. Sellisel juhul tuleb komposti teha mitmes jaos või kasutada lisalahendust.

Trummelkompostri hind Eestis

Pöörlev komposter on üldjuhul kallim kui lihtne plastkomposter või ise ehitatud puidust kast. Eestis jääb hinnavahemik sõltuvalt suurusest ja kvaliteedist enamasti umbes 100–400 euro vahele.

Nõuab regulaarset pööramist

Kui trumlit ei pöörata piisavalt tihti, kaob kompostri peamine eelis – kiirus. Kompost ei pruugi rikneda, kuid see vajub kokku ning protsess muutub osaliselt anaeroobseks (hapnikuvaeseks). Anaeroobne lagunemine võib tekitada hapukat või lausa mädanenud lõhna. See ei ole ohtlik, kuid näitab, et süsteem ei tööta optimaalselt. Kui trumlit taas regulaarselt pöörama hakata, on võimalik protsess aeglasemast seisust taastada.

Ei sobi suurtele oksahunnikutele

Trummelkomposter ei ole mõeldud jämedate okste või väga suurte taimsete jääkide jaoks. Materjal tuleks eelnevalt väiksemaks hakkida.

Kellele ja millistel puhkudel sobib trummelkomposter?

Trummelkomposter sobib hästi eramajale, kus tekib mõõdukas kogus köögi- ja aiajäätmeid. Eriti hea lahendus on see väiksemas linnalähedases aias, kus soovitakse hoida kompostimisala kompaktne ja korras.

Samuti on see sobiv valik neile, kes hindavad mugavust ja soovivad protsessi teadlikult kiirendada. Kui oled valmis regulaarselt trumlit pöörama ja jälgima niiskust, on tulemuseks kvaliteetne kompost suhteliselt lühikese ajaga.

Millal valida trummelkomposter (vs muud aiakompostrid)?

Kui sinu aias tekib väga suur kogus lehti ja muruniidet, võib sobivam olla mahukam statsionaarne komposter või mitmest kastist koosnev süsteem. Sellisel juhul tasub uurida erinevaid aiakompostreid ning valida lahendus vastavalt tekkivate biojäätmete kogusele.

Kui aga kompostid peamiselt köögijäätmeid ja elad korteris, ei ole trummelkomposter enamasti praktiline. Sellisel juhul tasub kaaluda bokashi kompostreid, mis on mõeldud siseruumides kasutamiseks ning toimivad kääritamise põhimõttel.

Levinud probleemid kompostimisel ja läbiproovitud lahendused

Biojäätmed ei lagune ja kompost ei valmi

Kui biojäätmed ei lagune ja kompost ei valmi, on põhjus peaaegu alati ühes neist teguritest: vale süsiniku ja lämmastiku tasakaal, liiga kuiv või märg kompost, õhupuudus, madal temperatuur või liiga suured tükid. Hinda võimalikku põhjust – vajadusel lisa rohkem "pruuni" materjali (kuivad lehed, papp) või niisuta massi. Kompostimassi elavdamiseks aitab ka spetsiaalne kompostikiirendi, mis lisab efektiivsete mikroorganismide näol kompostrisse "elu".

Liigne niiskus kompostris ja halb lõhn

Kui kompost muutub liiga märjaks, lisa kuiva materjali (kuivad lehed, papp, papptükid vms) ja pööra trumlit sagedamini. Kontrolli ka, et vihmavesi ei pääseks kompostri sisse.

Kärbsed kompostris

Tüütuid putukaid meelitavad enamasti ligi lahtised toidujäätmed. Kompostrisse tekkivaid kärbseid aitab vähendada see, kui katad värsked köögijäätmed kohe kuiva materjaliga ning hoiad kompostri kaane suletuna.

Kokkuvõte: kas trummelkomposter on õige valik?

Trummelkomposter on hea kompromiss kiiruse, mugavuse ja kompaktsuse vahel. See sobib eelkõige väikese ja keskmise aia omanikule, kes soovib protsessi kontrollida ja kiirendada. Samas ei pruugi see olla parim lahendus väga suurte jäätmekoguste puhul.

Kui elad korteris ja kompostid peamiselt köögijäätmeid, vaata bokashi kompostrit, mis on loodud just siseruumides kasutamiseks.

Korduma kippuvad küsimused

Kui kaua valmib kompost trummelkompostris?

Soodsates tingimustes võib kompost valmida umbes 6–8 nädalaga, kuid praktikas sõltub aeg temperatuurist, materjalist ja pööramise sagedusest.

Mida tohib trummelkompostrisse panna?

Trummelkompostrisse sobivad köögiviljajäägid, puuviljakoored, kohvipaks, muruniide ja kuivad lehed. Täpsema ülevaate saad artiklist mida tohib kompostrisse panna ja mida mitte.

Mida teha, kui kompostrisse tekivad kärbsed?

Kata värsked jäätmed kohe kuiva materjaliga, hoia komposter suletuna ja väldi liigniiskust. Vajadusel lisa rohkem süsinikurikast materjali, nagu kuivad lehed või papp.

Kas trummelkomposter sobib talvel kasutamiseks?

Külma ilmaga aeglustub kompostimisprotsess märgatavalt. Talvel on võimalik komposti koguda, kuid aktiivne lagunemine jätkub tavaliselt kevadel soojemate ilmadega.