Kompostikast vs komposter: kumb valida?

Kui otsid märksõna kompostikast, siis enamasti ei otsi sa tegelikult kasti. Sa otsid biojäätmetele mõistlikku lahendust – sellist, mis ei haiseks, ei tekitaks segadust ja annaks lõpuks ka midagi kasulikku aiale tagasi.

Siin tekibki esimene segadus. Kuigi mõisteid kasutatakse tihti vaheldumisi, ei ole kompostikast ja komposter tegelikult sama asi. Praktikas käituvad need üsna erinevalt. See vahe ei tule välja kohe, vaid alles siis, kui komposti päriselt tegema hakkad.

Kompostikast tundub esmapilgul loogiline – lihtne, odav ja „looduslik". Komposter tundub omakorda tehnilisem ja kallim. Aga see võrdlus on petlik. Tegelik vahe ei ole hinnas ega välimuses, vaid kas juhid protsessi ise või lood süsteemi, mis teeb seda sinu eest.

Küsimus „kompostikast või komposter" ei ole kahe toote võrdlus, vaid valik erinevate lähenemiste vahel. Kui oled valiku ees, tasub korraks samm tagasi astuda ja mõista, et kompostrid jagunevad erinevateks süsteemideks. Sellest saad põhjaliku ülevaate blogist Milline komposter valida, kus on kõik variandid lahti seletatud.

Selle artikli lõpuks ei vali sa lihtsalt kompostikasti või kompostrit, vaid saad aru, milline lahendus jääb sinu aias päriselt tööle ka aastate pärast.

Kiire vastus, enne kui süvitsi lähme

Vali kompostikast, kui…

• sul on palju aiajäätmeid (lehed, oksad, muruniide)
• soovid lihtsat ja soodsamat lahendust
• sind ei häiri aeglane protsess
• oled valmis komposti valmimist ise „juhtima"

Vali komposter, kui…

• soovid kiiremat ja kontrollitumat lagunemist
• sind häirib biojäätmete lõhn, kärbsed ja kahjurid
• kompostid lisaks aiajäätmetele ka toidujäätmeid

Mis on kompostikast ja kuidas see töötab?

Kompostikast on oma olemuselt väga aus lahendus. See ei peida midagi ega tee midagi sinu eest ära. See on koht, kuhu sa paned biojäätmed ja kus lagunemine saab toimuda. Kõik ülejäänu sõltub tingimustest – neist mida saad luua ja ka neist mida ei saa.

Ja just siin tekibki koht, mida sageli alahinnatakse. Kompost ei ole lihtsalt hunnik, mis aja jooksul mullaks muutub. Tegemist on elava protsessiga, kus mikroorganismid vajavad õhku, õiget niiskust ja tasakaalus materjale. Kui see tasakaal paigast läheb, ei toimu enam kompostimine, vaid midagi hoopis muud. Tekib lõhn, mass muutub liiga märjaks või lagunemine peatub.

Kompostikast ei ole halb lahendus, kuid ta ei juhi protsessi. Ta eeldab, et sina teed seda. See tähendab, et kompostikastis tuleb aeg-ajalt massi segada ja jälgida niiskust.

Oluline on mõista, et kompostikast ei kiirenda protsessi – see lihtsalt loob koha, kus lagunemine saab toimuda.

Kolmeosaline kompostikast – detail, mis muudab mängu

Kompostikasti näol on enamasti tegu avatud või poolavatud konstruktsiooniga, kuhu kogutakse biojäätmed ning lastakse neil aeroobselt laguneda. Üks asi, mida liiga vähe rõhutatakse, on see, et hästi toimiv kompostikast ei ole tegelikult üks kast, vaid süsteem.

Kõige praktilisem lahendus on kolmeosaline kompostikast, kus:

• esimesse sektsiooni läheb värske materjal
• teises toimub aktiivne lagunemine
• kolmandas valmib kompost

Selline jaotus võimaldab hoida protsessi järjepidevana. Kui kasutada ainult ühte kasti, tekib paratamatult olukord, kus värske materjal segatakse pooleldi lagunenud massiga ja kogu protsess muutub ebaühtlaseks.

Kolmeosaline süsteem aitab seda vältida ja annab ka selgema ülevaate, mis etapis kompost parajasti on.

See on üks lihtsamaid viise muuta kompostikast oluliselt tõhusamaks ilma, et peaks ostma kompostri.

Kompostikasti ehitamine – mida peab tegelikult arvestama

Ise kompostikasti ehitamine on levinud ja mõistlik lahendus, kuid siin tehakse palju väikseid vigu, mis hiljem hakkavad protsessi mõjutama.

Materjalidest on kõige levinum puit, kuid oluline ei ole ainult materjal, vaid konstruktsioon. Kast ei tohi olla täiesti suletud. Õhu liikumine peab olema tagatud kas laudade vahede kaudu või ventilatsiooniavadega.

Samuti peab kast olema kontaktis pinnasega. See võimaldab liigsel niiskusel ära imbuda ja annab ligipääsu mulla mikroorganismidele, kes protsessi käivitavad. Täiesti suletud põhjaga kast muudab kompostimise oluliselt raskemaks.

Oluline on ka asukoht. Täiesti varjus asuv kast jääb jahedaks ja protsess aeglustub, samas otsene päike võib massi liigselt kuivatada. Parim on poolvarjuline koht, kus temperatuur ei kõigu äärmuslikult.

Need detailid ei tundu esmapilgul olulised, kuid just need määravad, kas kompost töötab või mitte.

Eesti jäätmeseadus ja kompostikast – mida peab teadma

Siin on koht, mida paljud ei arvesta. Eestis ei ole kompostimine täielikult reguleerimata tegevus. Biojäätmete kompostimise nõuded kehtestab kohalik omavalitsus, sealhulgas nõuded selle kohta, kus ja milliseid biojäätmeid võib kompostida lahtiselt ning kus on selleks vajalik kinnine komposter.

Peamine põhimõte on see, et kompostimine ei tohi tekitada häiringut – ei lõhna, kahjureid ega keskkonnariski. Praktikas tähendab see, et lahtine kompostikast võib olla lubatud, kuid seda tuleb kasutada nii, et:

• see ei asu liiga lähedal naaberkinnistule
• ei tekita ebameeldivat lõhna
• ei meelita kahjureid

Paljud omavalitsused eelistavad või nõuavad suletud kompostreid just seetõttu, et need aitavad neid riske vähendada. Seepärast tasub alati uurida konkreetse kohaliku omavalitsuse poolt seatud tingimusi.

Ehk küsimus ei ole ainult selles, kas tohib, vaid kas see toimib nii, et probleeme ei teki.

Mis on komposter ja kuidas see erineb?

Komposter on juba järgmine samm edasi. See on spetsiaalselt disainitud anum, mis aitab hoida kompostimiseks vajalikke tingimusi, nagu soojus, niiskus ja õhuringlus stabiilsena. See ei muuda kompostimist automaatseks, kuid muudab selle oluliselt andestavamaks. Soojus püsib paremini, õhu liikumine on läbimõeldum ja niiskus ei kõigu nii järsult.

Näiteks termokomposter suudab hoida kõrgemat temperatuuri, mis kiirendab lagunemist märgatavalt. Tänu sellele võib kompost valmida mõne kuuga, mitte alles järgmisel hooajal.

Kui kompostikastis sõltub tulemus suuresti ilmast ja sellest, kui hästi suudad materjalide tasakaalu hoida, siis komposter viib protsessi rohkem kontrolli alla. See tähendab, et tulemus on ühtlasem ja väiksemad vead ei löö süsteemi paigast.

Peamine erinevus seisnebki selles, kui palju süsteem sind toetab – komposter juhib protsessi, kompostikast jätab selle rohkem looduse hooleks.

Kompostikasti plussid ja miinused, mida tavaliselt ei mainita

Kompostikasti puhul räägitakse sageli hinnast ja lihtsusest. See on odav, tihti võimalik ka ise ehitada ning sobib hästi suuremate aedade puhul, kus tekib palju aiajäätmeid.

Vähem räägitakse sellest, et kompostikasti tulemus ei ole alati ühtlane. See sõltub üsna palju tingimustest – kui niiske on materjal, kui palju on õhku ja kui tasakaalus on erinevad kihid. Ühel hooajal võib kõik toimida väga hästi, teisel tuleb veidi rohkem sekkuda.

See ei tähenda, et kompostikasti kasutamine oleks keeruline, kuid see eeldab mõningast tunnetust. Aeg-ajalt tuleb massi segada, lisada kuiva materjali või lihtsalt jälgida, et kompost ei muutuks liiga tihkeks.

Oluline piirang, mida sageli alahinnatakse, puudutab aga toidujäätmeid. Avatud kompostikastis ei ole nende kompostimine tavaliselt hea mõte – need on niisked, lagunevad kiiresti ning võivad tekitada lõhna ja meelitada kahjureid. Lisaks on mitmes omavalitsuses toidujäätmete kompostimine lubatud ainult kinnises kompostris. Seetõttu sobib kompostikast eelkõige aiajäätmete jaoks, mitte igapäevaste köögijäätmete lahendamiseks.

Komposter aitab neid samu tingimusi veidi ühtlasemana hoida – hoiab paremini soojust, piirab liigset niiskust ja vähendab väliste tegurite mõju. Tänu sellele on protsess veidi stabiilsem, kuid põhimõte jääb samaks: ka komposter ei tööta täiesti ilma tähelepanuta.

Kui materjal on lihtne ja süsteem loogiline, töötab kompostikast väga hästi.

Kellele ja millistel puhkudel sobib kompostikast?

Kompostikast sobib olukorda, kus kompostimine on pigem osa aiatööst kui eraldi süsteem. Kui jäätmed on valdavalt aiajäätmed ja ajafaktor ei ole kriitiline, siis toimib see hästi.

Kompostikast sobib eelkõige neile, kellel on suurem aed ja palju rohelisi jäätmeid. Kui sul tekib regulaarselt muruniidet, lehti või peenrajääke, siis on kompostikast väga loomulik valik.

Aiajäätmete näol on tegemist suhteliselt „lihtsa" materjaliga, mis laguneb aeglaselt, kuid stabiilselt ega tekita nii kergesti probleeme. Sellises olukorras ei ole kiirus oluline. Pigem on oluline, et oleks koht, kuhu materjal koguda ja kus see aja jooksul mullaks muutub.

See on lahendus, mis töötab hästi siis, kui sul on ruumi ja aega.

Millal valida kompostikasti asemel komposter?

Komposter muutub oluliseks siis, kui kompostimine ei ole enam lihtsalt üks tegevustest aias, vaid soovid, et see toimiks kindlalt ja ilma liigsete üllatusteta. Eriti siis, kui mängu tulevad köögijäätmed – niisked, kiiresti lagunevad ja lõhna tekitavad –, hakkab vahe kompostikastiga selgelt välja joonistuma.

Samuti muutub komposter mõistlikuks valikuks, kui sul on väiksem aed, piiratud ruum või soov hoida kompostimine visuaalselt korras ning võimalike lõhnade, kahjurite ja kärbeste teket kontrolli all.

Eesti kliimas mängib rolli ka temperatuur ja niiskus. Kui need kõiguvad, kõigub ka kompostimine. Komposter aitab neid muutusi tasandada, hoides tingimused stabiilsemad ja vähendades vajadust pidevalt sekkuda.

Komposter on mõistlik valik siis, kui sa ei taha kompostimisega liiga palju tegeleda, vaid tahad, et see püsiks lihtsalt kontrolli all.

Komposter köögis – kuidas lahendada köögijäätmete probleem

Köögijäätmetega seoses tekib paljudel üks väga praktiline küsimus. Kui kohalik omavalitsus näeb ette, et avatud kompostikasti ei tohi toidujäätmeid panna ning seab tingimuseks kas kinnise kompostri kasutamise või biojäätmete liigiti kogumise ja jäätmeveo, siis milline lahendus on tegelikult mõistlik?

Ühelt poolt on kõige lihtsam variant koguda biojäätmed liigiti ja saata need jäätmevedajaga ära. Teisalt ei taha paljud seda teha – kas siis põhimõtte pärast või soovist hoida toitainering oma aias. Avatud kompostikast siin enam ei aita, sest tingimused ja eeskirjad seavad sellele üsna selged piirid.

Siin tulebki mängu bokashi komposter, mis lahendab probleemi teise nurga alt. Tegemist ei ole klassikalise kompostimisega, vaid fermentatsiooniga, kus köögijäätmed ei hakka lagunema, vaid läbivad kontrollitud protsessi. Tänu sellele ei teki ebameeldivat lõhna ning jäätmeid saab koguda ka siseruumides.

Muuhulgas annab bokashi komposter võimaluse kompostida ka selliseid toidujäätmeid, mida tavapärases kompostikastis või aiakompostris pigem välditakse. Nende hulka kuuluvad näiteks loomset päritolu jäätmed, nagu liha- ja kalajäägid, piimatooted ning valmistoidu jäägid. Kui vajad selgust, mida erinevates kompostrites tohib kompostida ja mida mitte, siis loe ka artiklit mida tohib kompostrisse panna, kus on need piirid selgelt lahti seletatud.

Oluline on aga mõista, et bokashi ei anna kohe valmis komposti. Tulemuseks on eelkompost, mis vajab edasist lagunemist. See tuleb suunata kas otse mulda – näiteks aiamaale, peenrakasti, kasvuhoonesse – või siis aiakomposti, kus protsess lõpule jõuab. Lisaks saad eelkomposti segada mullaga ka suuremas anumas ning lasta sellel seal edasi laguneda ja hiljem näiteks toalillede ümberistutuseks kasutada.

Kui sul on aias kompostikast, saab bokashi olla selle loomulik jätk – köögijäätmed stabiliseeritakse esmalt ning seejärel viiakse need kompostikasti, kus lagunemine toimub juba tasakaalustatumalt.

Kui aga elad korteris, siis aiakomposter ei olegi enamasti realistlik lahendus. Sellisel juhul tuleb bokashi süsteem enda jaoks tervikuna läbi mõelda – kuhu eelkompost edasi liigub ja kuidas see ring lõpuni toimib. Kui soovid sellest samm-sammult aru saada, siis loe ka artiklit köögijäätmete kompostimine korteris, kus kogu lahendus on praktiliselt lahti seletatud.

Kui süsteem on enda jaoks läbi mõeldud, siis tasub vaadata, millised bokashi kompostrid aitavad selle igapäevaselt toimima panna.

Korduma kippuvad küsimused kompostikasti ja kompostri kohta

Kas kompostikasti võib panna toidujäätmeid?

Üldjuhul ei ole see hea mõte. Toidujäätmed on niisked ja lagunevad kiiresti, mis võib tekitada lõhna ja meelitada kahjureid. Lisaks on paljudes omavalitsustes nõue, et toidujäätmeid tohib kompostida ainult kinnises kompostris. Seetõttu sobib kompostikast eelkõige aiajäätmete jaoks.

Kui kaua valmib kompost?

Kompostikastis võib komposti valmimine Eesti tingimustes võtta tavaliselt 6–12 kuud, kuid sageli ka kauem, eriti kui protsess läbib talveperioodi, mil lagunemine aeglustub või peatub ajutiselt.

Kompostris, eriti termokompostris, on protsess kiirem, kuid ka siin sõltub tulemus hooajast. Aktiivsel perioodil (kevadest sügiseni) võib kompost valmida mõne kuuga, kuid talvel aeglustub lagunemine märgatavalt ja jätkub kevadel.

Miks kompost haiseb?

Ebameeldiv lõhn viitab enamasti hapnikupuudusele. See juhtub siis, kui kompost on liiga märg või tihke. Lahenduseks on massi õhutamine, kuiva materjali lisamine ja tasakaalu taastamine.

Miks tekivad kompostrisse kärbsed?

Kärbsed tekivad tavaliselt siis, kui värsked toidujäätmed jäävad katmata või kompost on liiga niiske. Tegemist ei ole eraldi probleemiga, vaid märgiga, et kompostis on tasakaal paigast.

Kas liha võib komposti panna?

Tavapärases kompostikastis ei ole liha kompostimine soovitatav. See laguneb kiiresti, tekitab ebameeldivat lõhna ning meelitab kahjureid, mistõttu ei sobi see avatud kompostikasti ega enamikesse aiakompostritesse.

Bokashi kompostris on olukord teistsugune. Kuna protsess põhineb fermentatsioonil, mitte tavapärasel lagunemisel, saab liha seal töödelda ilma lõhna ja kahjurite probleemita. Oluline on lisada piisavalt bokashi kliisid ja hoida anum suletuna, et protsess toimiks õigesti.

Kas bokashi komposter töötab ka talvel?

Jah, kuna bokashi komposter on köögikomposter ja seda hoitakse siseruumides, näiteks köögis, siis ei sõltu bokashi-kompostimine välistemperatuurist ja toimib ühtlaselt ka talvel. See on üks suurimaid erinevusi võrreldes aiakompostriga, kus protsess külmaga aeglustub või peatub.

Kompostikast või komposter – kumb siis valida?

Kui sul tekib peamiselt aiajäätmeid ja oled valmis protsessi aeg-ajalt ise suunama, on kompostikast täiesti toimiv lahendus. See on lihtne, soodne ja sobib hästi olukorda, kus tingimused on stabiilsed ning kompostimine on osa aiatööst.

Kui mängu tulevad köögijäätmed, piiratud ruum või soov, et kompostimine toimiks ühtlasemalt ja ilma liigsete üllatusteta, muutub komposter mõistlikumaks valikuks. See ei muuda protsessi olemust, kuid aitab hoida tingimused paremini kontrolli all.

Korteri puhul ei ole klassikaline aiakomposter enamasti üldse variant. Sellisel juhul tuleb vaadata teistsugust lahendust – bokashi kompostrit, mis võimaldab toidujäätmeid siseruumides lõhnavabalt käidelda ning suunata need hiljem edasi mulda või aiakomposti.

Lõpuks ei määra valikut mitte see, kumb on „parem", vaid milline lahendus sobib sinu igapäevaeluga nii, et see päriselt ka kasutusse jääb.