Bokashi komposter – mis see on ja kuidas töötab
Kompostimine tundub lihtne – viskad biojäätmed kokku ja loodus teeb ülejäänu. Praktikas see nii sirgjooneline ei ole. Piisab vähesest tasakaalu nihkest ja tulemuseks on hais, kärbsed või lihtsalt tunne, et see kõik on ebamugavam, kui asi väärt on.
Just sellest kohast tekib huvi alternatiivide vastu. Üks neist on bokashi komposter, millest räägitakse järjest rohkem, eriti siis, kui teemaks on köögijäätmed ja kompostimine köögis või muus siseruumis.
Bokashi komposter sobib hästi igapäevaseks kasutamiseks just köögis, kus biojäätmeid tekib pidevalt. Erinevalt tavalisest kompostimisest ei teki ebameeldivat lõhna ega putukaid ning süsteem ei vaja eraldi aeda ega suurt ruumi. See teeb bokashi köögikompostrist praktilise valiku ka korterisse.
Millal valida bokashi komposter ja millal mitte?
Paljude jaoks algab biojäätmete kogumine tavalisest biojäätmete prügikastist. See on lihtne lahendus, kui eesmärk on jäätmed ajutiselt kokku koguda ja seejärel ära visata. Kui aga toidujäätmeid tekib igapäevaselt ning soov on vältida lõhna, lekkivat prügikotti ja selle sagedast väljaviimist ei pruugi prügikast enam olla piisav lahendus.
Bokashi komposter on hea valik siis, kui soovid toidujäätmeid töödelda puhtalt, lõhnata ja ilma keerulise kompostimiseta. Köögikomposter sobib hästi nii siseruumidesse kui ka olukordadesse, kus klassikaline kompostimine ei ole mugav või võimalik.
Bokashi ei ole aga parim lahendus siis, kui soovid kompostida suures koguses aiaprahti või saada valmis komposti ilma täiendava etapita. Sellisel juhul tasub vaadata suuremat pilti ja valida sobiv komposter vastavalt jäätmeliigile. Aiajäätmete jaoks aiakomposter, toidujäätmetele bokashi komposter kööki. Need kaks lahendust täiendavad teineteist hästi ja parim tulemus sünnib sageli nende koos kasutamisest.
Kuidas bokashi komposter erineb tavalisest kompostrist
Kui võrrelda seda tavapäraste aiakompostritega – olgu selleks termokomposter, trummelkomposter või lihtne kompostikast –, siis on erinevus selles, kuidas protsess toimub. Klassikaline kompostimine põhineb lagunemisel, mis vajab õhku ja pidevat tasakaalu. Bokashi läheneb samale probleemile teise loogikaga: ta ei lase jäätmetel mädaneda ja viib need lagunemise asemel kontrollitud käärimisse.
See on väike, aga määrav erinevus. Ja sellest sõltub, kas kompostimine on ebamugav kohustus või midagi, mis sobib märkamatult sinu igapäevaellu.
Praktikas tähendab see mitut olulist erinevust. Tavapärane kompostimine vajab ruumi, õiget niiskuse ja õhu tasakaalu ning aeg-ajalt segamist. Samuti võib sellega kaasneda ebameeldiv lõhn või putukad, eriti kui tingimused paigast ära lähevad.
Bokashi komposter töötab suletud süsteemis, ei vaja segamist ega pidevat jälgimist ning sobib kasutamiseks ka siseruumides. Kuna protsess on kontrollitud, ei teki tavapärast lagunemislõhna ning köögijäätmeid saab koguda igapäevaselt ilma ebamugavuseta.
Erinev on ka tulemus. Tavapärase kompostimise käigus lagunevad jäätmed täielikult mullaks. Bokashi puhul jääb materjal esialgu oma kujule sarnaseks, kuid on fermentatsiooni käigus muutunud ning laguneb mullas edasi juba palju kiiremini.
Kuidas bokashi komposter tegelikult töötab
Bokashi puhul ei toimu seda, mida enamik inimesi kompostimise all ette kujutab. Siin ei lagune jäätmed aeglaselt õhu käes, vaid need viiakse keskkonda, kus hapnikku praktiliselt ei ole.
Suletud anumas lisatakse toidujäätmetele bokashi kliisid, mis sisaldavad efektiivseid mikroorganisme (EM). Need mikroorganismid ei „söö" jäätmeid samal viisil nagu tavakompostis, vaid muudavad keskkonna selliseks, kus mädanemine ei saa tekkida.
Tulemuseks on fermenteerimine – protsess, mida võib võrrelda toidu hapendamisega. Jäätmed ei lagune ebastabiilseks massiks, vaid muutuvad säilinud struktuuriga, kuid keemiliselt teistsuguseks materjaliks. See tähendab, et enamasti tunned sa küll ära, millega tegu oli, kuid see on muutunud selliseks, mis laguneb mullas kiiresti edasi ja on taimedele kergemini omastatav.
Just selline kontrollitud käärimine selgitab ka bokashi kõige olulisemat omadust: õige kasutuse korral ei teki haisu. Lõhn ei ole mädanevatele jäätmetele omane, vaid pigem kergelt hapukas ja värske, meenutades näiteks hapendatud köögivilju või kerkivat leivataigent.
Samas tähendab fermenteerimine ka, et bokashi ei lõpeta protsessi. Umbes kahe nädala pärast, mille jooksul toidujäätmed bokashi kompostris käärivad, ei ole sul valmis kompost, vaid eelkompost, mis tuleb edasi mulda segada või suunata aiakompostrisse, kus lagunemine saab lõpule viidud.
Kõrvalsaadusena aga eraldub käärimise käigus biojäätmetest vedelik, mida kogutakse kompostri põhja. Seda nimetatakse bokashi vedelikuks, vahel ka bokashi teeks, ning õigesti kasutades on see väga kontsentreeritud väetis. Bokashi puhul annab vedeliku teke hea märgi protsessi toimimisest – vedeliku eraldumine on loomulik osa käärimisest, mitte probleem.
Miks bokashi on lihtne – ja millal see vajab tähelepanu
Esmapilgul tundub bokashi väga lihtne. Ei ole vaja segada, ei pea jälgima temperatuuri ega muretsema selle pärast, kas protsess kulgeb nagu peaks. Anum on suletud ja protsess toimub justkui iseenesest ning kompostrit saab hoida mugavalt käeulatuses, näiteks köögis.
See mulje on suuresti õige. Bokashi köögikompostri suurim tugevus on see, et protsess ei sõltu nii palju välistest tingimustest nagu tavakompostimine. Temperatuurikõikumised, niiskus või materjalide täpne vahekord ei mõjuta tulemust samal määral ja kompostida saab edukalt aastaringselt. Samas ei ole see täiesti „pane ja unusta" lahendus.
Bokashi toimib hästi siis, kui mõned lihtsad põhimõtted on paigas. Mikroorganismid peavad saama oma töö teha ja selleks on vaja, et keskkond püsiks stabiilne. Kui anum jääb pikaks ajaks avatuks, kliisid lisatakse liiga vähe või vedelik ununeb eemaldada, võib protsess tasakaalust välja minna.
Hea uudis on see, et need ei ole keerulised vead. Enamasti piisab väikestest muudatustest ja süsteem taastub kiiresti. Mõne kasutuskorra järel muutub see loomulikuks rutiiniks ning bokashi toimib stabiilselt ja etteaimatavalt.
Mida bokashi komposter võimaldab, mida tavakompost ei luba
Üks põhjuseid, miks bokashi kiiresti populaarsust kogub, saab selgeks väga kiiresti kui vaadata, mida üldse kompostrisse panna saab.
Kui tavakompostis soovitatakse liha, kala ja piimatooteid pigem vältida, siis bokashi puhul ei ole need samas mõttes probleem. Põhjus ei ole selles, et need materjalid oleksid kuidagi „paremad", vaid selles, et keskkond, kus need lagunevad, on teistsugune.
Kuna bokashi puhul ei toimu klassikalist lagunemist, vaid käärimine, ei teki ka tingimusi, kus hakkaksid domineerima ebameeldivat lõhna või potentsiaalselt kahjulikke baktereid tekitavad protsessid. See on üks põhjus, miks bokashi on biojäätmete puhul nii töökindel lahendus.
See tähendab, et ka toidujäägid, mida tavaliselt peetakse „probleemseks", saab bokashis rahulikult ära kasutada. Kui tahad selle kohta täpsemalt lugeda, siis vaata ka artiklit kas liha saab kompostida, kus see teema on põhjalikumalt lahti seletatud.
Lisaks tekib tihti küsimus tsitruseliste ja näiteks pestitsiidide jääkide kohta. Bokashi puhul ei ole need samasugune takistus nagu mõnes teises kompostimisviisis, sest aktiivne mikroobne keskkond aitab orgaanilist materjali stabiliseerida ja lagundada ka neid ühendeid, mis muidu võivad protsessi aeglustada.
Samas ei tähenda see, et kõik toimib ilma igasuguse tähelepanuta. Väga vedelad jäätmed võivad keskkonna liiga märjaks muuta ning suured tükid lagunevad hiljem mullas aeglasemalt. Seetõttu tasub vedelikke vältida ja suuremad jäätmed lihtsalt väiksemaks lõigata – mitte süsteemi pärast, vaid selleks, et kogu protsess oleks ühtlasem ja kiirem.
Kui tahad tervikpilti sellest, mida ja kui palju kompostrisse panna, siis loe ka artiklit mida tohib kompostrisse panna, kus on erinevad materjalid lahti seletatud.
Kas bokashi asendab aiakompostrit või töötab koos sellega?
Üks levinumaid eksiarvamusi on, et bokashi on alternatiiv kõigile teistele kompostritele. Tegelikult see nii ei ole. Bokashi lahendab väga konkreetse osa probleemist – toidujäätmete mugava ja kontrollitud töötlemise. Ta ei ole mõeldud oksade, lehtede ega suure hulga aiaprahi jaoks.
Seetõttu toimib bokashi kõige paremini süsteemis, kus ta on üks osa tervikust. Köögis toimub käärimine, aias või mullas lagunemine. See ei ole kompromiss, vaid loogiline tööjaotus.
Koos kasutades täiendavad bokashi ja aiakomposter teineteist. Bokashi abil saab köögijäätmed esmalt fermenteerida, mis vähendab lõhna ja kiirendab edasist lagunemist. Seejärel saab materjali viia aiakompostrisse või mulda, kus see laguneb juba palju kiiremini kui töötlemata jäätmed. Samal ajal sobib aiakomposter hästi suuremate aiajäätmete, nagu lehed ja oksad, jaoks, millega bokashi ei tegele. Nii tekib terviklik süsteem, kus iga lahendus teeb seda, milleks ta on kõige paremini sobiv.
Kui otsid endale sobivat lahendust aeda, siis tasub esmalt selgeks teha aiakompostrite erinevused ning mõelda, millises mahus ja millist tüüpi aiajäätmeid sul tegelikult tekib.
Kui sinu fookus on eelkõige köögijäätmetel, siis tasub vaadata lähemalt bokashi kompostreid, mis on loodud just sellise kasutuse jaoks.
Kellele bokashi komposter kõige paremini sobib
Bokashi komposter sobib kõige paremini olukordades, kus köögijäätmed tekivad igapäevaselt, kuid klassikaline kompostimine ei ole mugav või võimalik. See on praktiline lahendus nii korteris kui ka eramajas, kus soovitakse hoida kompostimine puhta ja kontrollitud protsessina.
Eriti hästi sobib bokashi inimestele, kes ei taha tegeleda ebameeldivalt lõhnavate biojäätmete, komposti segamise ega ilmast sõltuva protsessiga, vaid eelistavad lahendust, mis toimib stabiilselt ja etteaimatavalt. Samuti on see mugav peredele, kus toidujäätmeid tekib regulaarselt ja neid soovitakse suunata ringlusse ilma, et see muutuks tülikaks.
Ka juhul, kui oma aeda ei ole, ei jää bokashi kasutamine pooleli. Fermenteeritud massi saab viia kogukonna kompostrisse, kasutada aiamaal või anda edasi kellelegi, kellel on kompostimisvõimalus.
Lisaks on võimalik bokashi massi segada mullaga ka väiksemas mahus – näiteks istutuskastides või rõdul kasutatavates taimekastides, kus see laguneb edasi ja rikastab mulda. Näiteks saab lillepottides olnud vana mulda “elustada”, lisades sinna uut orgaanilist materjali ja toetades mulla loomulikku elutegevust. See teeb bokashi kasutamise paindlikuks ka linnakeskkonnas, kus klassikaline kompostimine ei ole võimalik.
Miks bokashi ei tööta – ja kuidas seda parandada
Kui bokashiga tekib negatiivne kogemus, siis on põhjus enamasti selles, et käärimisprotsess ei ole mingil hetkel kulgenud nii, nagu peaks.
See juhtub siis, kui kompostrisse on jäänud jäätmete vahele liiga palju õhku, keskkond on muutunud liiga märjaks või mikroorganismidel ei ole olnud piisavalt ülekaalu. Sellisel juhul ei domineeri enam käärimine, vaid hakkavad esile tulema protsessid, mida bokashi peaks just vältima.
Seda on lihtne ära tunda. Kui kompostrist tuleb tugev ebameeldiv lõhn, viitab see enamasti liigsele õhule või niiskusele. Kui pinnale tekib must või roheline hallitus, ei ole käärimine kulgenud soovitud viisil. Oluline on mõista, et need ei ole „rikki läinud kompostri" tunnused, vaid märgid, et protsess vajab korrigeerimist.
Bokashi eelis on see, et olukorda saab kiiresti parandada. Enamasti piisab sellest, kui lisad veidi rohkem bokashi kliisid, vähendad liigset õhku jäätmete vahel neid kergelt kokku pressides, eemaldad kompostri põhjast bokashi vedeliku ja hoiad anuma korralikult suletuna. Nii saab käärimine uuesti domineerima hakata.
Mõne kasutuskorra järel tekib tunnetus, millal kõik toimib õigesti, ja need olukorrad muutuvad harvaks kui üldse korduma peakski. Bokashi ei ole kapriisne süsteem, vaid pigem stabiilne – kui põhimõte on selge, töötab see järjepidevalt.
Kas bokashi komposter sobib korterisse?
See on küsimus, mille ümber kogu teema sageli keerleb. Enamasti ei küsita seda ainult uudishimust, vaid väikese kahtlusega: kas bokashi meetod päriselt toimib nii, et köögis kompostides ei teki haisu, äädikakärbseid ega ebamugavust?
Kui kriteeriumiks on see, et kompostimine toimuks puhtalt, lõhnata ja kontrollitult, siis on bokashi köögikomposter üks väheseid lahendusi, mis nendele tingimustele päriselt vastab. Just seetõttu kasutatakse seda mitte ainult korteris, vaid ka majades – seal, kus toidujäätmed tekivad igapäevaselt ja nende pidevat väljaviimist peetakse tülikaks.
Oluline on aga mõista, et see ei ole biojäätmete prügikast, vaid köögikomposter. Bokashi eeldab, et teed mõned lihtsad sammud teadlikult – lisad mikroorganisme, surud jäätmete vahelt õhu välja, hoiad anuma suletuna ja lased vedeliku regulaarselt välja. Need ei ole keerulised tegevused, kuid need on osa toimivast tervikust.
Kui see loogika on selge, muutub bokashi kiiresti harjumuseks. Komposter köögis loob olukorra, kus biojäätmete kompostimine ei ole enam eraldi tegevus, vaid midagi, mis toimub märkamatult sinu igapäevaelu osana.
Kui tahad näha, millised lahendused siseruumidesse veel sobivad ja kuidas neid omavahel võrrelda, siis loe ka artiklit komposter korterisse – parimad lahendused köögijäätmete kompostimiseks.
Korduma kippuvad küsimused bokashi kompostri kohta
Kui kaua võtab bokashi protsess aega?
Tavaliselt kestab bokashi kompostris käärimisprotsess umbes 14 päeva alates hetkest, kui anum on täis saanud ja suletud. Selle aja jooksul ei teki veel valmis komposti, vaid fermenteeritud mass, mis tuleb seejärel mulda segada või aiakompostrisse suunata. Lõplik lagunemine mullas võtab veel paar nädalat.
Mida tohib bokashi kompostrisse panna?
Bokashi kompostrisse võib panna peaaegu kõiki toidujäätmeid, sealhulgas ka liha, kala ja piimatooteid, mida tavakompostis sageli välditakse. Kuna bokashi põhineb käärimisel, ei teki samu probleeme, mis tavapärase lagunemise puhul.
Oluline on pigem vältida väga vedelaid jäätmeid ning lõigata suuremad tükid väiksemaks, et protsess kulgeks ühtlasemalt. Täpsema ülevaate erinevatest materjalidest leiad blogipostitusest mida tohib kompostrisse panna.
Kas bokashi komposter haiseb?
Õige kasutuse korral bokashi komposter ei haise. Tunda on vaid kerget hapukat lõhna, mis on iseloomulik käärimisprotsessile, mitte mädanemisele.
Ebameeldiv lõhn viitab enamasti sellele, et kompostrisse on jäänud liiga palju õhku, vedelikku ei ole piisavalt tihti eemaldatud või mikroorganisme on lisatud liiga vähe.
Miks tekib bokashi kompostris hallitus?
Bokashi kompostris võib tekkida valge hallitus, mis on täiesti normaalne ja viitab sellele, et käärimisprotsess toimib.
Probleemiks võivad olla must või roheline hallitus, mis annavad märku, et keskkonda on sattunud liiga palju õhku, niiskust on liigselt või mikroorganisme on olnud vähe.
Kui seda on vähe, saab olukorda tavaliselt parandada – eemalda kahjustunud osa, lisa bokashi kliisid ja hoia anum edaspidi korralikult suletuna. Kui hallitust on juba rohkem, on mõistlik alustada uue sisuga, et vältida ebameeldivat lõhna ja ebaõnnestunud protsessi.
Kas bokashi kompostri asemel võib kasutada ka tavalist ämbrit?
Tavaline ämber ei asenda bokashi kompostrit. Bokashi toimimiseks on vaja õhukindlat anumat ja võimalust vedelikku eraldi välja lasta.
Kui kasutada lihtsalt ämbrit, pääseb sinna liiga palju õhku ning käärimisprotsess ei toimi soovitud viisil – tulemuseks võib olla ebameeldiv lõhn.
Bokashi komposter on loodud just selleks, et hoida keskkond stabiilsena ja protsess kontrolli all.
Kui sinu eesmärk on lihtne, lõhnatu ja kontrollitud viis köögijäätmete töötlemiseks, siis on bokashi komposter üks praktilisemaid lahendusi.
See ei asenda täielikult kõiki kompostreid, kuid täiendab neid ideaalselt ja muudab kompostimise võimalikuks ka seal, kus see varem tundus keeruline või ebamugav.
Bokashi komposter ei ole lihtsalt teistsugune komposter, vaid teistsugune mõtteviis. See ei püüa looduslikku lagunemist kiirendada, vaid loob tingimused, kus jäätmed püsivad kontrolli all ja muutuvad väärtuslikuks ressursiks ilma kõrvalmõjudeta, mis paljusid kompostimisest eemale peletavad.
Laia valiku Bokashi kompostreid leiad Koduwärk e-poest.
