Kliimaministeeriumi andmetel visatakse Eesti kodumajapidamistes aasta jooksul iga inimese kohta ära keskmiselt 25 kilogrammi toitu. Lisaks riknenud toidule tekivad igapäevaselt ka köögijäätmed ja toiduvalmistamise ülejäägid, mis tuleb Eestis kehtiva jäätmeseaduse järgi liigiti koguda, tekkekohal kompostida või jäätmevedajale üle anda.
Üha rohkem inimesi otsib võimalusi, kuidas biojäätmeid mugavamalt ja keskkonnasõbralikumalt käidelda. Kui majapidamises tekib lisaks köögijäätmetele ka aiajäätmeid, on heaks lahenduseks aiakomposter. Korteris või väiksemas majapidamises, kus tekivad valdavalt vaid toidujäätmed, on aga praktiliseks alternatiiviks bokashi komposter. Sobivaima lahenduse valikul võib sulle abiks olla ka meie põhjalik juhend teemal milline komposter valida.
Bokashi meetod võimaldab kompostida köögijäätmeid aastaringselt, ilma ebameeldiva lõhna ja kärbesteta. Kuna protsess toimub õhukindlas anumas kontrollitud käärimise abil, sobib bokashi komposter kööki, aidates muuhulgas vähendada biojäätmete hulka ning vajadust prügi pidevalt välja viia. Bokashi kompostri igapäevane kasutamine võtab vaid mõne minuti, kui sedagi, ning ei vaja elektrit ega keerukat hooldust.
Selleks, et bokashi kompostimine toimiks tõhusalt ja lõhnatult, tuleb siiski järgida mõningaid olulisi põhimõtteid. Vaata kindlasti üle järgnev samm-sammuline juhend, kuidas bokashi kompostrit õigesti kasutada, et kvaliteetne kompost valmiks sujuvalt ja ebameeldivusi põhjustamata.
Targalt valitud bokashi kompostri asukoht määrab kasutusmugavuse ja komposti valmimise kiiruse
Bokashi komposter on köögikomposter sõna kõige otsesemas tähenduses. Et toidujäätmeid tekib enim just köögis on käeulatuses asuv lahendus praktiline. Köögikomposter võimaldab jäätmed kohe ära panna, aitab hoida köögi visuaalselt korras ka toiduvalmistamise ajal ning säästab sind pidevast prügi väljaviimise vajadusest. Käeulatuses olev bokashi komposter teeb biojäätmete igapäevase kogumise mugavamaks – lihtsam on olla järjepidev ning kompostri ost ei jää asjatuks kuluks.
Erinevalt suurtest aiakompostritest jäävad Bokashi köögikompostrite mahud 9-16L vahele, ning on seega sobilikud kas köögikapis või töötasapinnal kasutamiseks. Bokashi komposter ei pea ilmtingimata mõjuma kompostrina, vaid võib olla vabalt stiilne disainelement, mis sobitub köögimööbli või töötasapinnal olevate seadmetega. Näiteks Bokashi Organko 2 köögikomposter on pälvinud RedDot disainiauhinna ja järgib põhimõtet et kompostrit ei pea peitma.
Asukoha valikult pea silmas, et bokashi komposter toimib paremini toatemperatuuril – liiga jahedas käärimisprotsess aeglustub või peatub sootuks. Teiseks, arvesta sedagi, et kompostri eluiga aitab pikendada kui hoiad seda eemal suurtest temperatuurikõikumistest ja kõrvetavast päikesest. Bokashi kompostimiseks on ideaalseim temperatuur 20°C ringis. Kui tingimused on sobilikud ja temperatuur jääb 15-30°C vahele, võid bokashi kompostrit hoida ka sahvris, rõdul, garaažis, keldris või mõnes muus sobivas ruumis. Jahedamas luba kompostri sisul käärida pikemalt. Vähema kui 5 kraadi juures uinuvad bokashi kliides olevad efektiivsed mikroorganismid suuresti ning käärimine praktiliselt peatub.
Väike on parem kui suur ehk tükelda toidujäätmed enne kompostrisse panekut väiksemaks
Bokashi ei lagunda jäätmeid kohe, vaid alustab nende struktuuri muutmist. Mida väiksemad on kompostris olevad jäätmed, seda rohkem on “tööpinda” mikroobidele. Suured tükid aeglustavad bokashi kompostimist märgatavalt. Väiksemaks lõigatud jäätmed kääritatakse ühtlasemalt ja kiiremini, mis tähendab ka ühtlasemat lõpptulemust mullas.
See ei tähenda et bokashi kompostri täitmine tähendaks salatitegu, kus kõik tuleb väikseks hakkida. Pehmed jäätmed üldjuhul ei vaja niiväga lõikamist, kiulisemad ja kõvad jäätmed seevastu küll. Kui mass on tihe ja suur, jääb sisemine osa passiivseks ning hilisem lagunemine võtab rohkem aega. Nende puhul on soovitus lõigata 2-5cm suurused tükid.
Jäätmete väiksemaks lõikamine tähendab sedagi, et need võtavad kompostris vähem ruumi ja aitavad vältida “õhutaskuid” jäätmete kokku pressimisel, mille olulisusest pisut hiljem juttu teeme.
Bokashi kliid on bokashi kompostri starter, kuid millal ja kui palju neid lisada, et käärimine oleks tõhus
Bokashi kliid on efektiivsete mikroorganismidega rikastatud fermenteeritud nisukliid, mis sisaldavad näiteks laktobatsille, pärme ja fotosünteesibaktereid. Kliid aktiveeruvad hapnikuvaeses keskkonnas kokkupuutel biojäätmetega ning alustavad käärimist. Mädanemist vältides ei teki biojäätmetele omast ebameeldivat lõhna. Oluline on siinkohal muidugi mainida, et päris lõhnatu bokashi meetod ei ole. Bokashi kliid ise lõhnavad hapukalt ja kompostri avades peaksid tundma käärimisele omast hapukat, teinekord ka leivaküpsetamisele sarnast lõhna.
Selleks et bokashi protsess toimiks edukalt on vajalik teada kompostrisse lisatavate toidujäätmete ja bokashi kliide vahekorda. Piisav kogus on 20ml kliisid iga umbes 5cm paksuse köögikompostrisse lisatud jäätmekihi kohta. Segada ei ole vaja. See tähendab et iga kord kui lisad kompostrisse toidujääke, pead neile raputama kliid peale. Kui lisad kompostrisse suurema koguse jäätmeid korraga, tee vastavalt ka rohkem kihte.
Kui kliisid lisada liiga vähe, kulgeb protsess vastupidises suunas – bokashi kompostri sisu ei kääri, vaid mädaneb, lõhnab ebameeldivalt ning tekib must hallitus. Kiirelt jaole saades võib olukorra päästa musta hallituse eemaldamise, niiskuse vähendamise ja kliide lisamisega. Halvimal juhul ei kõlba selline mass enam kompostiks ja kogu protsessi tuleb alustada uuesti.
Üldiselt ei ole võimalik lisada liiga palju kliisid. Küll aga võib väga suures koguses bokashi kliide lisamine olla asjatu kui kompostris on valdavalt kuivad toidujäätmed. Ka kliid muudavad massi kuivemaks ning liiga kuivas keskkonnas bokashi mikroobid ei aktiveeru. See tähendab omakorda, et kompostris olevad jäätmed ei fermenteeru.
Bokashi on anaeroobne protsess – liigne õhk rikub komposti
Enamik kasutajaid lisab biojäätmeid kompostrisse siis, kui need tekivad. See tundub loogiline, aga tekitab ebastabiilse keskkonna bokashi kompostri sees. Iga kord kui komposter avatakse, satub sellesse õhku. Täpsemalt öeldes on bokashi kompostimine biojäätmete fermenteerimine või kääritamine hapnikuvaeses keskkonnas. Kui kompostrit avatakse liiga sageli väikeste koguste pärast, ei jõua käärimine õigesse “rütmi”.
Selle vältimiseks soovitame koguda köögijäätmeid eraldi väiksemasse anumasse, näiteks biojäätmete prügikasti ja lisada bokashi kompostrisse korraga suurem kogus toidujäätmeid. Suure eelise sagedase kompostri avamise ees annab kui kogud köögis tekkivad biojäätmed Organko Daily prügikasti ning tühjendad selle sisu bokashi kompostrisse kord päevas.
Ent harvemast kompostri avamisest üksi ei piisa kvaliteetse kompostimassi loomiseks. Ka jäätmete vahele jääv õhk takistab bokashi mikroobide tööd. Seepärast on ääretult oluline pressida kompostrisse lisatud jäätmete vahelt üleliigne õhk välja. Liigset jõudu kasutamata, kasuta kompostriga kaasatulevat pressi ja vajuta seda korduvalt jäätmete peale. Bokashi Organko 2 kompostri puhul teeb selle töö sinu eest kaas. Kui surud kaane vastu jäätmeid, eemaldub liigne õhk tihendite vahelt automaatselt ise.
Millal muutub niiskus bokashi kompostris probleemiks ja kui tihti eemaldada bokashi vedelik
Bokashi kliid vajavad aktiveerumiseks kerget niiskust. Kui sa kompostrisse just ainult teraviljatooteid ja munakoori ei lisa, siis näiteks puu- ja juurviljades olev vesi, on täiesti piisav et käärimine saaks tõhusalt toimuda.
Käärimise käigus tekib omakorda vedelik, mis valgub läbi kompostri põhjas oleva sõela eraldi kambrisse, et biojäätmed ei liguneks “omas mahlas” ega roiskuks. Seda, bokashi kliides sisalduvate efektiivsete mikroorganismide ja toidujääkides olevate toitainetega rikastatud vett, nimetatakse bokashi vedelikuks, ka bokashi teeks ja see on kontsentreeritud vedelväetis, mida taimede rõõmuks kasutada saad.
Bokashi vedelik tekib kompostri allossa umbes nädala jooksul, vahel veidi hiljemgi. Selle saadav kogus ja värv sõltub suuresti sellest, mis parasjagu kompostris käärib, kuid on tugevalt hapu lõhnaga.
Bokashi vedeliku tekkimine on normaalne. Probleem tekib siis, kui see jääb kompostrisse seisma. Seepärast on oluline eemaldada vedelik regulaarselt kompostri allosas oleva kraani abil soovitavalt iga 2-4 päeva järel. Pikemalt kompostrisse seisma jäädes hakkab see ebameeldivalt lõhnama. Et vedelikku säilitada, võid seda hoida õhukindlalt suletuna pimedas ja jahedas.
Bokashi vedelik lisa lillede kastmisveele - see on sobilik nii toataimedele kui aias, sealjuures köögiviljade ja maitsetaimede kastmiseks. Et tegemist on käärimisvedelikuga, siis on see happeline, ega sobi otse taimedele. Bokashi vedeliku lahjendamissoovitus on 1:100 - 1:200, sõltuvalt kui hapulembeliste taimedega on tegemist või kui pisikeses potis need kasvavad.
Bokashi vedelikku võid muuhulgas kasutada ka äravoolutorude hooldamiseks. Kuna tegemist on mikroorganismiderikka käärimisvedelikuga, aitab see vähendada torustikku kogunevat orgaanilist setet ning ebameeldivat lõhna. Selleks vala väike kogus lahjendamata bokashi vedelikku äravoolu ning lase sellel enne vee kasutamist mõni tund toimida. Regulaarne bokashi vedeliku kasutamine aitab hoida köögi- ja vannitoatorustiku puhtamana loomulikul viisil.
Kui sõltumata regulaarse vedeliku eemaldamisest märkad kompostris liigset niiskust – näiteks piiskasid anuma sisekülgedel ja kaanel, võiksid lisada kompostrisse veidi katmata paberit, tükeldatud munakarpe või papitükke. Need aitavad niiskuse tasakaalus hoida, et bokashi protsess kulgeks käärimise mitte mädanemise suunas.
Järjepidev bokashi süsteem koosneb kahest kompostrist, aga kuidas see praktikas välja näeb
Kui bokashi komposter on täis, algab üks olulisemaid faase ehk järelkäärimine suletud keskkonnas. See tähendab et täitunud bokashi komposter jäetakse suletuna seisma ja selle sisu valmima umbes paariks nädalaks. Nagu eespool juba mainitud, siis pikemalt kui temperatuur jääb alla 15 kraadi. Selle aja jooksul kompostri kaant ei avata, eemaldatakse vaid kompostri allossa tekkiv bokashi vedelik.
Et olla oma tegevuses järjepidev, koosneb bokashi kompostimissüsteem enamasti kahest kompostrist. Ajal, mil üks komposter suletuna järelvalmib, täidetakse teist ja vastupidi. Kompostrite vahetamise tsükkel ei pea olema ilmtingimata 2+2 nädalat, vaid võib olla vabalt ka pikem. Kui komposter peaks siiski täituma kiiremini kui kahe nädalaga, soovitame komplekti täiendada lisakompostriga, et mikroorganismidel jääks piisavalt aega biojäätmete kääritamiseks.
Bokashi kompostri lõpptulemus on eelkompost, aga kuhu see panna
See on koht, kus enamik ootusi ja reaalsus lahknevad. Bokashi ei tooda kohe kasutusvalmis kompostmulda. Ta loob eelnevalt töödeldud orgaanilise massi, eelkomposti, mis muutub mullas kiiresti huumuseks. Bokashi kompostri sisu ehk on visuaalselt äratuntava välimusega, kergelt niiske kokkusurutud pehme mass. Mida parem on eelnev käärimine, seda kiirem ja toitainerikkam on lõpp-protsess mullas.
Bokashi kompostri käärinud sisu võid suunata aiakompostrisse, kattes selle seal juba oleva materjaliga, kindlasti mitte lahtiselt pealmiseks kihiks jättes. Kompostrisse lisatud bokashi mass aitab elavdada aiakompostri sisu ning kiirendab kogu komposti valmimist.
Bokashi kompostri sisu võid suunata ka otse mulda, vältides kohest otsest kokkupuudet taimejuurtega, sest bokashi mass on happeline ja vajab mullas happelisuse neutraliseerumiseks veel kahte nädalat. Sel moel saad kevadeks ette valmistada näiteks kasvuhoone, peenrakastid ja aiamaa. Muul ajal võid bokashi eelkomposti lisada põõsaste ja puude ümber ka taimede vahele. Kahenädalane ooteaeg ei ole vajalik, kui viid eelkomposti sügavamale, kuhu istutavate taimede juured kohe veel ei ulatu, või ka siis, kui külvad seemneid. Ajaks mil juured toitainerikkakihini ulatuvad on bokashi massi happelisus piisavalt neutraliseeruda jõudnud.
Kolmanda variandina võid bokashi kompostri sisu mullaga kokku segada ka suuremas anumas ja siis paari nädala möödudes või hiljem sobivas kohas kasutada. Selline meetod sobib hästi neile, kes elavad korteris ja soovivad komposti kasutada suvilas või maakodus. Ent ka talvel saab sel moel kompostmulda valmistada. Mullavabrikust ja sellest, kuidas mulda teha, loe lähemalt juba teises blogis.
Siin mainitud nõuandeid järgides saavutad parima tulemuse bokashi kompostriga
Kui järgid selles juhendis jagatud soovitusi, muutub bokashi kompostri kasutamine kiiresti lihtsaks ja loomulikuks harjumuseks ning toidujäätmetest kvaliteetse komposti valmistamine kulgeb probleemivabalt.
Hoia komposter käeulatuses ning lisa sellesse (vajadusel väikesemaks tükeldatud) toiduülejäägid ja bokashi kliid. Pressi jäätmete vahelt õhk välja, eemalda tekkiv vedelik ning anna kompostrile aega ja rahu jäätmete fermenteerimiseks.
Korduma kippuvad küsimused bokashi kompostimise kohta
Kas bokashi komposter on lõhnakindel?
Õigesti kasutades ei levi bokashi kompostrist kööki lõhnu. Bokashi kompostris toimub hapnikuvaene käärimine, mille tulemusena tekib pigem hapukas fermenteeritud lõhn. Seda tunned siis kui avad kompostri kaane jäätmete sissepanekuks. Ebameeldiv mädanemislõhn viitab enamasti kompostris olevale liigsele õhule, vedelikule või liiga vähesele bokashi kliide kogusele.
Mida võib panna bokashi kompostrisse?
Bokashi kompostrisse võid panna kõiki tavapäraseid mittevedelaid toidujäätmeid. Erinevalt aiakompostrist ja vermikompostrist sobivad bokashi kompostrisse ka liha, kala, piimatooted ja valmistoidu ülejäägid. Oluline on kasutada piisavalt bokashi kliisid ning hoida komposter õhukindlalt suletuna.
Kui tihti peab bokashi vedelikku eemaldama?
Eemalda bokashi vedelikku kompostrist soovitatavalt iga 2–4 päeva järel. Liiga kauaks kompostrisse seisma jäänud vedelik võib hakata ebameeldivalt lõhnama.
Kui kaua valmib bokashi kompost?
Kompostri täitumine sõltub majapidamise suurusest, kuid pärast täitumist vajab bokashi mass tavaliselt vähemalt kaks nädalat järelkäärimist suletud anumas. Ka külmal ajal kui traditsiooniline kompostimine aeglustub või sootuks peatub, on bokashi köögikompostris valminud eelkomposti võimalik mullaga segada ning sobiva hetkeni ootama jätta.
Kas bokashi kompostri saab panna aeda?
Bokashi toimib hästi 15-30 kraadise temperatuuri juures, vältides ekstreemseid temperatuurikõikumisi ja tugevat päikest. Järjepideva aastaringse kompostimise tarbeks kasutatakse seepärast bokashi kompostreid köögis ja oma kompaktse suuruse tõttu just toidujäätmete kompostimiseks. Kui soovid aiakompostri mõõdus bokashi kompostrit aeda, siis kirjuta info@koduwark.ee ja küsi meilt hinnapakkumist, sest ka selliseid lahendusi on olemas.